_{Foto: user18526052, Freepik}

Alates Covid-19 pandeemiast, mil koolid pidid õppekorralduse digimaailma üle viima, said kodudest klassiruumid ja lapsevanematest õpetajad, ning üha enam räägitakse ennastjuhtivast õppijast.

Kes on ennastjuhtiv õppija?

Ennastjuhtiv õppija on inimene, kes loodab iseendale ja oma arenguvõimalustele, on teadlik oma ressurssidest ja suudab neid juhtida, suhtudes ümbritsevasse vastutustundega (Märja, 2021). Ennastjuhtiv õppija võtab vastutuse oma arengu eest ning juhib enda õpitegevusi ja -aega. Kui nii mõnelgi täiskasvanul on raskusi oma õppimise eest vastutuse võtmisega, siis kuidas lastest ennastjuhtivad täiskasvanud õppijad kasvavad?

Kooli ja lapsevanema roll lapse arengus

Lapsed veedavad väga suure osa oma isiksuseks kujunemise ajast lisaks kodule ka koolis. Kooli roll on paika pandud riigi poolt ning põhikoolil ja gümnaasiumil on nii kasvatav kui hariv ülesanne (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2023; Põhikooli riiklik õppekava, 2023). Üldhariduskoolis arendatakse lastes kaheksat erinevat üldpädevust, sh õpipädevust, mille tulemusena peaksid lastest arenema loovad ja mitmekülgsed inimesed, kes suudavad teadvustada ja saavutada oma eesmärke erinevates eluvaldkondades (samas).

Lapsevanema roll on toetada alaealist õppijat, luues õppimiseks soodsad tingimused ja andes oma panuse kooliellu (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021). Kahjuks peame tõdema, et kõik lapsevanemad oma rolli ei täida ja seetõttu on õpetajatel fookus tihtipeale laste kasvatamisel, mitte õpetamisel. 2021. aasta juunis Paides toimunud aktsioonil „33 kõnet“ ütles Tarmo Alt: „Lapsevanemad on oma ajaloolist rolli minetamas, proovides sobituda praeguse hetke moevooludega kasvatustöö valdkonnas või siis hoopis kasvatustöö tegemata jätmise valdkonnas.“ Olen seisukohal, et lapsi tuleb kasvatada ja lapsevanema põhiliseks ülesandeks on anda lapsele arusaam ühiskonnas kehtivatest käitumisnormidest, väärtustest ja hoiakutest. Uuringutest on selgunud, et õpilaste madalamad tulemused koolis ei tulene mitte erinevatest võimetest, vaid hoopis hoiakutest õppimise suhtes (Sebrak, 2019). Seega, kui hoiakud on paigas, on õpetajatel koolis lihtsam lapsi õppimisele suunata, mitte tegeleda nii palju kasvatamisega. 

Kuidas saavad kool ja lapsevanemad oma rolli parimal moel täita?

Pädevuste arendamise viis on iga kooli enda otsustada. Siinkohal on oluline, et kasutataks meetodeid, mis toetavad sügavat õppimist. Mida tihedamad on kooliprogrammid, seda vähem jääb aega mõtlemiseks, arutlemiseks ja peegelduseks, mis on vajalikud selleks, et õppija suudaks märgata ja teadvustada õppimisega seotud uskumusi, emotsioone ja motivatsiooni (Jõgi & Aus, 2015). 

Tähenduse loomine on õppimise lahutamatuks osaks ja õpetaja roll selles on määrava tähtsusega (TED Talks Education, 2013). Õpetaja on ja jääb õppeprotsessi kavandamisel, toetamisel ja tagasisidestamisel võtmeisikuks (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021) ning saab põhjapanevalt toetada õpilase usku sellesse, et ta suudab (Jõgi & Aus, 2015). Seetõttu on väga oluline, et õpetajad võtaksid aega heade suhete loomisele õppijatega, et nad oleksid õppimisele avatud. Seega tuleb õppekavade koostamisel silmas pidada, et need võimaldaks nii sisuliselt kui ajaliselt õpetajatel õppimisele tähendust luua.

_{Joonis 1. Erinevad kasvatusstiilid (tarkvanem.ee; autori koostatud)}

Lapsevanemad peavad aga naasma kasvatuse rolli juurde ja kujundama lastes positiivse hoiaku õppimise suhtes. Tervisearengu Instituut (2015) soovitab laste kasvatamisel järgida autoriteetset kasvatusstiili (Joonis 1), mida iseloomustab kõrge nõudlikkus ja kõrge toetus. Selline kasvatusstiil toetab uuringute järgi parimal moel lapse oskuste ja iseseisvuse arengut (Lamborn et al., 1991). 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapse ennastjuhtivaks täiskasvanud õppijaks kujunemisel on vaja last teadlikult ja süsteemselt toetada. Koostöö nii kooli, lapsevanemate kui ka teiste haridusvaldkonda mõjutavate osapoolte vahel peab suurenema, et luua parimad eeldused lapse õpioskuse arendamiseks. Selle kõrval, m i d a lapsed õpivad, on vaja laiemalt tähelepanu pöörata sellele, k u i d a s nad õpivad.

Artikkel on valminud 2023. aasta sügissemestril Tallinna Ülikooli Andragoogika bakalaureuseõppe ainekursuse “Esitlus- ja aruteluoskused” raames.

Autor: Veronika Oras on andragoogika 1. kursuse üliõpilane.

_{KASUTATUD ALLIKAD}

• _{Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2023). RT I, 08.03.2023, 6. https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023006}

• _{Haridus- ja Teadusministeerium. (2021, 11. november). Haridusvaldkonna Arengukava. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf}

• _{Jõgi, A.-L., & Aus, K. (2015). Õpipädevus. Kikas, E., & Toomela, A. (toim). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine (lk 112–142). Eesti Ülikoolide Kirjastus OÜ.}

• _{Lamborn, S. D., Mounts, N. S., Steinberg, L., & Dornbusch, S. M. (1991). Patterns of competence and adjustment among adolescents from authoritative, authoritarian, indulgent, and neglectful families. Child Development, 62(5), 1049-1065. https://doi.org/10.1111/j.1467-8624.1991.tb01588.x}

• _{Märja, T. (2021). Täiskasvanuhariduse teooriad ja kontseptsioonid eile, täna ja homme. Märja, T., Jõgi, L., & Lõhmus, M. (2021). Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest (lk 7–62). Atlex OÜ ja autorid.}

• _{Põhikooli riiklik õppekava. (2023). RT I, 08.03.2023, 5. https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023005}

• _{Sebrak, K. (2019). Andekad Eesti hariduses. Haridus-ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/andekad_eesti_hariduses_kadi_serbak.pdf}

• _{TED Talks Education. (2013, 3. mai). Every kid needs a champion [Video]. YouTube. https://www.youtube.com/watch?v=SFnMTHhKdkw&pp=ygUecml0YSBwaWVyc29uIHRlZCB0YWxrIGNoYW1waW9u}

• _{Tervisearengu Instituut. (2015, 27. veebruar). Erinevad kasvatusstiilid. https://tarkvanem.ee/kasvatamine-artiklid/erinevad-kasvatusstiilid/}