Kuidas õpetada kopeeri-ja-kleebi-põlvkonda? Jah, kindel on see, et senised õpetamise- ja hindamise meetodid peab üle vaatama ja kohandama. Selles blogipostituses jagame oma ja enda kolleegide kogemusi ühe koolitusprogrammi näitel.

Eelmise aasta sügisel oli meil suurepärane võimalus õppida koos Eesti kõrgkoolide õppejõudude, kutsekoolide ja täiskasvanud gümnaasiumite õpetajatega digivahendite kasutamist täiskasvanute õpetamisel. Koolitustel osales kokku 42 õppijat, kes 32 akadeemilise tunni vältel arutlesid, miks ja praktiseerisid, kuidas täiskasvanute õpetamisel saab nutikaid tehnoloogiaid kasutada õppijate toetamisel.

Koolituse „E-õppe kasutamise võimalustest täiskasvanute koolituses” põhirõhk oli erinevate tehnoloogiliste vahendite läbiproovimine iga õppija poolt. Seejuures selgitati, millisesse õppeprotsessi (häälestus, teemakäsitlus, hindamine) see vahend võiks sobida. Arutluse käigus vaeti vahendi plusse, miinuseid, võimalusi ja takistusi. Samuti pakuti välja, milliste meetoditega seda tehnoloogilist vahendit võiks rakendada ning millised peaksid olema õppija digioskused, et seda vahendit kasutada. Selles blogipostituses toome lugejani kokkuvõte mõnedest digivahenditest, mõtetest ja aruteludest koolituste käigus. Mõttekillud, mis rikastavad väiteid, on väljavõtted koolitustel osalejate tagasisidedest.

Miks kasutada digivahendeid täiskasvanute koolituses? Kas pole mitte tegemist segava ja tähelepanu mujale viiva faktoriga? Kujutage ette koolitussituatsiooni, kus osalejad hoogsalt oma nutitelefone uurivad selle asemel, et koolitajale tähelepanu pöörata. Tõepoolest võib nutitelefonide kasutamine olla segav ja häiriv kui õppija ajaviiteks või igavuse peletamiseks sotsiaalvõrgustikes aega veedab. Ometigi pakuvad digivahendid palju enam võimalusi ning eesmärgipärane ja oskuslik digivahendite rakendamine koolitusel võimaldab toetada kolme olulist aspekti:

• õppijate kaasamine;
• koostöö ja teadmusloome;
• õppijate digioskuste arendamine.

Õppijate kaasamiseks on digivahenditega mitmeid võimalusi. Näiteks rakendus Zeetings, mis võimaldab lisaks slaididele põimida esitlusse interaktiivseid küsimusi, kus õppija saab oma nutitelefoni abil koheselt vastata koolitaja poolt loodud küsimustele. Tulemused kuvatakse koheselt ekraanile ning nii saab iga õppija hääl kuuldavaks (küll digitaalselt). Sarnaseid võimalusi on teisigi, näiteks rakendused Polleverywhere või Mentimeter. Samas võib aga küsida, et miks on vaja koolitajal esitada küsimusi osalejatele ekraani vahendusel kui saaks seda teha ka ilma digivahendita? Koolitustel või konverentsidel, kus osalejate arv on suur, on pigem keerukas anda kõigile osalejatele võimalus kaasa rääkida. Lisaks olukordades, kus õppija pigem oma arvamust kõva häälega välja ei julge või ei taha öelda, on digivahend heaks abimeheks - anonüümne vastamine julgustab panustama.

Eelnevat täiendavad järgnevad olulised aspektid, milleks on koostöö ja teadmusloome. Digivahendeid kasutades on õppijate poolt kirja pandud mõtted ka edaspidi kasutatavad. Koolituse käigus tekkinud teadmus muutub koolituse osaks ning selle juurde saab hiljem tagasi pöörduda.

Koostöö digivahendite abil annab igale osalejale võimaluse panustada ning oma mõtted nähtavaks muuta. Teame vast küll neid olukordi koolituselt, kus grupiarutelude käigus mõne osaleja mõtted jäävad vaid tema enda teada ja kirja pannakse aktiivsemate, häälekamate osalejate poolt öeldu. Ühiskirjutamise rakenduste abil nagu seda on Dropbox Paper ja WriteURL on koostöös võimalik kirja panna tekkinud mõtted ja arutelud. Lisaks on loodut mugav omavahel jagada ning võimalik, et kirjutatust võib edaspidigi midagi põnevat sündida. Digivahendite abil on mugav üheskoos luua ka mõistekaarte, mis paberil loodavatest eristuvad seetõttu, et võimalik on hõlpsasti linkida veebisisu, fotosid ja videomaterjali ning loodut saab jagada koolitusel osalejatega aga miks mitte ka teistega.

Digivahendite kasutamine koolitustel või õppetöös toetab õppijate digioskuste arenemist. Digitaalne kirjaoskus saab omasemaks siis, kui seda järjepidevalt harjutada. Teemades ja ainetes, kus ei ole eesmärgiks õpetada tehnoloogia kasutamist, võimaldab digivahendite kasutamine ometigi õppijatel harjutada nii veebisirvimist ja -otsingut, koostöötamist ja suhtlemist, turvalisust ja privaatsust, tehniliste toimingute läbiviimist.

Julgust erinevaid digivahendeid kasutada, nendega loovalt ümber käia, see on just see, mida me koolituste läbiviimisega taotlesime.

Digivahendite kasutamine ei saa olla õppetöös eesmärk omaette. Digivahend on siiski vahend, mis toetab püstitatud eesmärgi saavutamist. Isegi, kui on väga lahe ja põnev vahend, siis kui see ei toeta õppija õppimist, ei peaks seda kasutama.

Autorid:

--

Veronika Tuul on õppedisainer ja koolitaja. Praktikuna huvitab teda tehnoloogia abil õppimise võimaluste laiendamine tööalases täienduskoolituses ja professionaalses arengus. Omab täiskasvanukoolitaja tase 7 kutset.

Marin Johnson on koolitaja ja täiskasvanu õppe lektor Tallinna Ülikoolis. Teda huvitab kuidas digivahendite abil toetada õppimist ja õpetamist. Omab täiskasvanukoolitaja tase 8 kutset.