November on aasta pimedaim kuu. Läheneb aasta lõpp koos tähtaegade ja pidustuste, ootuste ja kohustustega. Kuidas kasvavas tempos tasakaalu säilitada ja vaim virge hoida, mida saab teha ise ja mida pakkuda tööandja? Novembrikuu raadiosaate "Õppetund" teemaks oli vaimse tervise hoidmine ja toetamine töökeskkonnas. Praktilisi kogemusi heaolu tagamisest suures organisatsioonis jagas Elisa Eesti juhatuse liige ja personalijuht Kaija Teemägi ning tööheaolu raamistikku aitas luua psühholoog, koolitaja-superviisor ja Tervise Arengu Instituudi koostööpartner Taimi Elenurm. Rääkisime enesejuhtimisest, juhtide meisterlikkusest, paindlikust töökorraldusest ning trendidest vaimse tervise toetamise koolitusteemades.

_{Fotol vasakult Kaija Teemägi ja Taimi Elenurm. Foto: Andres Laanem}

Keskkond, kus elame ja töötame on pidevas muutumises ning muutustega kaasnevad pinge ja stress. Selleks, et muutustega toime tulla ja kohaneda, on vaja oskusi ja ressursse. Suures osas peituvad need ressursivarud inimeses endas ja neid varusid täidetakse hobide, suhete ja võrgustikega. Kui aga need ressursid ammenduvad, siis ilmnevad vaimse ja füüsilise tervise probleemid ning tagajärjeks võib olla kurnatus, läbipõlemine, depressioon jne. 

Me veedame suure osa oma päevast töökeskkonnas, tööl olles, töökaaslastega, tegeleme inimsuhete ja suhtlemisega, mistõttu on vaimse tervise käsitlemine osana töökeskkonnast ja tööheaolust väga oluline.

Viletsa vaimse tervise ja puuduliku heaolu põhjused on keerukad ja mitmetahulised. Töö ja töökeskkond moodustavad küll väikese osa probleemist, ent suure osa lahendusest. Töö annab inimese vaimsele tervisele ja heaolule väga palju, sest see parandab enesehinnangut, võimaldab eneseteostust, sotsiaalset suhtlemist ja sissetulekut. Meie ühine siht on töötada – kooskõlas eluga, seadmata tööd (ja raha) kõrgemale kohale elust enesest. Meie siht on hoida ennast töös nii, et töö ei teeks haigeks. (Vaimne tervis töökohal. Käsiraamat tööandjale ja töötajale, Tervise Arengu Instituut, 2015).

Otsustasime saatekülalistega üheskoos keskenduda seekordses vestluses vaimse tervise hoidmise võimalustele ja tööheaolu tagamisele. Taimi Elenurm sõnastab hästi ootuse tööheaolule: „Et tagatud oleks õitseng ja mõõdukas heaolu, et ei oleks kidumist ega häiritust“. Vaimse tervise teemad jagunevad kaheks selgelt eristuvaks suunaks: 

• ennetus, kus probleemiks on vaimse tervise risk, aga probleem ei ole veel välja arenenud. Ennetus omakorda jaguneb üldiseks ennetuseks, mis on vajalik kõikidele töötajatele ning millele peaks olema suunatud 50-60% tegevustest ja valikuline ennetus ligikaudu 30% tegevustega nendele inimestele, kellel on risk kalduda ühte või teise elustiili või tervisekäitumisse, mis võib tekitada stressi- või häireseisundisse sattumist. 

• vaimse tervise abi häirituse ja probleemide korral, kus on vaja olukorda parandada ning pakkuda ka individuaalset kliinilist teenust ja see tegevuste hulk peaks piirduma 10-15% tegevustega. 

Ehk vaimse tervise tagamiseks on vaja tegeleda just ennetusega, et vähendada vaimse tervise riske. 

Töökeskkonnas on võimalik vaimse tervise riske maandada, kui käitume ja suhtleme endast hoolivalt ja ennast hoidvalt ning teisi säästvalt ja töökeskkonda hoidvalt, ütleb lihtsa tõdemuse Taimi Elenurm. 

Vaimne tervis on osa organisatsioonikultuurist

Elisa Eesti on vaimse tervise teemadele lähenenud kompleksselt. Toetava töökeskkonna kujunemisel peab Kaija Teemägi oluliseks organisatsioonikultuuri ning veelgi olulisemaks juhtimisviise ja juhtide meisterlikkust – oskust suhelda, ootusi juhtida, märgata, tiim tööle panna, igat inimest väärtustada jne. 

Esimene oluline kokkupuutepunkt on uute inimeste toetamisel sisseelamisprotsessis. Inimesed, kes alles kohanevad organisatsiooniga, vajavad tunnet, et nad on oodatud ja nad tõesti saavad teha tööd, mida nad tulid tegema. Siia lisanduvad organisatsiooni taastulijad, kelleks on näiteks lapsehoolduspuhkuselt naasvad või pikalt haiguslehel viibinud töötajad. 

Edasi tuleb töötaja arengu toetamine. Mitteoskamine ei tohi olla tabu. Kaija Teemägi toob välja õppiva organisatsiooni ühe tunnusmärkidest - julguse küsida abi. Elisa Eestis peetakse väga oluliseks õppimist erinevatest olukordadest läbi tagasivaatamise ja analüüsi (teeme retro), samuti viiakse kaks korda aastas läbi pühendumusuuringud.

Väga oluline on eesmärkide selgus - miks ma siin olen. Töötaja soovib aru saada, mida ta organisatsioonis teeb, mida temalt oodatakse ja milline on tema panus.

Taimi Elenurmel jagub Elisa Eestile vaid tunnustussõnu, ettevõttes on olemas süsteem töötaja toetamiseks ja tervise edendamiseks ning erinevad tegevused jagunevad hästi ennetuskaarele. Olemas on universaalne ja üldine ennetus osaeesmärkidega: kokkulepped, eesmärkide ja ühisosa leidmine (sh eristatakse isikliku arengu eesmärke ja organisatsiooni arengu eesmärke) ning tähenduse loomine ehk ma teen midagi, mis on oluline (saan panustada). 

Areng on üldse tööheaolu kontekstis väga oluline, kõik soovivad, et oleks areng. Eriti oluline on arenguvõimaluste tagamine noorema põlvkonna töötajatele. Statistikaameti uuringute järgi on areng olulisem töömotivaator kui raha.

Taimi Elenurm nimetab mitmeid olulisi aspekte, mis tagavad tööheaolu:

• turvatunne - kas töötaja tunneb, et tema töökoht säilib ja sissetulekud on tagatud?

• arenguvõimalused - kas töötaja saab arendada oma võimeid, oskusi ja kas ta saab õpitut edasi arendada suunas, kuhu organisatsioon areneb?

• taastumine - kas töötajal on võimalus oma väsimust ja argistressi pärast tööpäeva maha laadida ja puhata? Kuidas töötaja oskab lahendada igapäevaelu- ja tööpingeid? 

• töötaja panuse väärtustamine – kuidas töötaja mõistab, et tema töö on tulemuslik ja tema panust väärtustatakse?

• eluoskuste toetamine läbi töökeskkonna - kas töötaja õpib midagi ka iseenda jaoks, mis toetab tema suhteid perekonna ja sõpradega ehk väärtustatud on ka elu väljaspool tööd.

Juht on eeskujuks ka taastumisel ja puhkamisel

Juhtimine on tegevus, millega kaasnevad teatud tegevused, mille puhul ei ole oluline, kas see sulle meeldib või ei meeldi, see on juhina sinu töö, ütleb Kaija Teemägi. Üks selliseid tegevusi on oma inimestega rääkimine ja rääkida tuleb rohkem kui endale normaalne tundub. Ei ole oluline, kas suhtlemine on formaalne või mitteformaalne, peaasi, et suhtled ja tajud inimest ning õpid teda seeläbi tundma.

Ootuste juhtimine algab ka juhist. Kui uued inimesed tulevad organisatsiooni, siis nende motivatsioonitase on väga kõrge. Nüüd sõltub juhist, kuidas seda motivatsiooni hoida ja toetada, et inimesed tooksid maksimaalse tulemuse ja oleksid rõõmsad.

Taimi Elenurm toob näite Mainori tudengitelt, kes ütlevad, et juht peaks olema eeskuju, kes ütleb ka seda, kuidas taastuda ja puhata. Juht peab märkama, et ta ei koormaks meeskonda üle. Lisaks oodatakse juhilt, et ta esindab neid omadusi, mis oleksid sobivad jäljendamiseks: terve elustiil, enesehoidmine, enesehool, empaatiline kuulamine, kuulda võtmine ja selgitamine.

Neljapäevane töönädal - tööheaolu paremast töö- ja vabaaja tasakaalust?

Tööheaolu tagamiseks võib olla ka neljapäevane töönädal, mis pakub intensiivsemat tööperioodi ja pikemat puhkeaega, kuid selle rakendamine vajab paindlikkust ja kokkuleppeid. 

Elisa Eesti on neljapäevast töönädalat testinud ja praeguseks ei juurutata seda aastaringselt. Kaija Teemäe sõnul selgus nende organisatsioonis töötajate tagasisidest, et tööaja püsivalt kokkusurumine ei anna soovitult head tulemust. Küll aga töötab hästi teatud perioodideks neljapäevasele tööajale üleminek, nt Elisa Eestis suvekuudel ja nüüd ka jaanuaris. Sel viisil on õnnestunud hästi tööd efektiivistada ehk on tekkinud vajadus läbi mõelda, kuidas saaks teha paremini ja kiiremini,  et vajalikud tulemused ikkagi saavutada.

Samas on Elisa Eesti näitel organisatsioonis palju neid ametikohti, kus neljanädalane töönädal ei ole võimalik ja siis on vaja ka nendele inimestele leida sobilikud paindlikud lahendused. Kokkuvõtteks tähendab paindliku tööaja rakendamine kokkuleppeid. 

Kui Elisa Eesti viis läbi küsitluse ja uuris, kuidas töötajad neljapäevasel töönädalal lisandunud vaba päeva kasutasid, siis üllatavalt ei kasutatud seda päeva klassikaliseks puhkamiseks, mil pikalt magada, peenraid rohida või kodu koristada. Väga paljud kasutasid seda päeva hoopis enesearenguks  - podcast’ide kuulamiseks, lugemiseks, õppimiseks. Ehk vaba päev ei tähendanud jalad seina peal olemist, vaid see tõesti andis inimestele võimaluse veeta aega iseendaga, sõnab kokkuvõtvalt Kaija Teemägi.

Taimi Elenurm lisab näite Google´i korporatsioonist, kus neljapäevane töönädal oli nimetatud vabaks reedeks, millele järgneval esmaspäeval töötajad jagasid, mida huvitavat nad lugesid, uurisid ja kogesid. Google´i juhid on öelnud, et 80% innovatsioonist ja uutest arendustest saavutati just selle vaba päeva arvelt, sest töötajad tegelesid enesearendusega. Organisatsioonile on tervendav ja kasulik, kui inimene tahab areneda ja on uudishimulik! 

Kui varasemalt tellisid organisatsioonid vaimse tervise hoidmiseks toitumis-, liikumis- ja unekoolitusi, siis uute trendidena tööheaolu tagamiseks ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks nimetab Taimi Elenurm järgmisi koolitusteemasid:

• vanemluse toetamine; 

• sõltuvuste ennetamine (arvutisõltuvus, sõbrasõltuvus, üksindussõltuvus, uimastid ja alkohol);

• enesejuhtimine (nt paindlikkus tööajas ja -kohas on toonud töötaja lauale uued teemad ja täiesti uued eluoskused - töötaja peab ise tegema seda, mida varem tegi tööandja. Kui töötaja on töövõtja mitme tööandja juures, siis ta on sisuliselt ettevõtja ja see nõuab väga tugevat enesedistsipliini, et aru saada, kuidas oma tööpäeva ja -nädala rütmid korda saada, et tagada kvaliteetne töö);

• juhtide suhtlemiskvaliteet.

Kaija Teemägi toob tööheaolu parendamise trendide juurde peresõbraliku ettevõtte märgise, mida annab välja Sotsiaalministeerium ning soovitab ettevõtetel uurida, mis on selle märgise taga – kuidas saame toetada oma töötajat viisil, et ta saaks olla täisväärtuslik pereliige ja pühendada aega oma isiklikule elule. Ka siis, kui kohe märgist taotlema ei soovita hakata, leiab märgise programmist väga-väga palju ideid, mida teha oma inimeste heaks, mida teha organisatsioonis, juhtimiskultuuris, milliseid muutusi ja tugitegevusi kavandada. 

Taimi Elenurm märgib ära tervist edendava töökoha märgise, mida annab välja Tervise Arengu Instituut. Ka selle märgisega käib kaasas pikaaegne programm, mille käigus jagatakse ettevõtetele palju nõuandeid ja soovitusi tööheaolu loomiseks.

Vestluse lõpetuseks jagavad Kaija Teemägi ja Taimi Elenurm enesejuhtimise praktikaid, mida kasutada, kui tööülesanded kipuvad kuhjuma ja pinge kasvab. Tasakaalu aitavad luua iseenda inventuur (päeva pildistamine) ja välistamismeetod, pinget leevendavad ja väikeseid rõõme lisavad liikumispausid tööpäevas, värske sõõm vett või õhku, päeva kullatera otsimine ning töösõber ja tööväline sõber, kes aitavad, kui on keeruline.

Aeg-ajalt aitab juba sellest, kui tuletada meelde endale, sõpradele, töökaaslastele, mis on juba hästi ja mõelda, mida õige natuke paremini tahaks teha ning mille või kelle toel selle saavutaks. Igaühe jaoks töötab veidi erinev retsept, kuid oluline on ise oma vaimu ja füüsise varusid täita ja hoida end tasakaalus – suhete, hobide ja arendavate tegevustega, nii läheme talvele tugevamalt vastu ja pühad saabuvad rõõmsalt!

Vaata ka: 

• https://tooelu.ee/et/peresõbralik 

• https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tet-margis

• https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervise-edendamine-tookohal

____________________________________________________________________________________________

Saatesari „Õppetundˮ käsitleb teemasid, mis on seotud täiskasvanu-, ümber- ja täiendusõppega. Saade on eetris iga nelja nädala tagant neljapäeviti kell 13, kordusena samal päeval kell 18 ja pühapäeval kell 15. Raadiosaade on järelkuulatav raadio.aripaev.ee ja Äripäeva raadio äpis.

Saatesarja „Õppetund“ toetab sihtasutuse Kutsekoda projekt Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE, mida kaasrahastab Euroopa Liit Erasmus+ programmi raames ja Haridus- ja Teadusministeerium. 

Materjali koostamist toetas Euroopa Liit. Dokumendis väljendatud arvamuste eest vastutavad autorid ja toimetaja ning need ei väljenda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Teksti reprodutseerimine ja tõlkimine on lubatud tasuta õppe eesmärkidel.