European Commission logo
Sukurti paskyrą
Galima pasirinkti kelis žodžius, atskiriant skiriamuoju kableliu

„Epale“ - elektroninė suaugusiųjų mokymosi platforma Europoje

Blog

Blog

Tööandja ja töötaja-õppija  üheskoos pärlikarpi otsimas

Ülle Vilpuu annab oma blogipostituses ülevaate Mailis Neppo magistritööst, kes otsib oma uurimuses vastuseid küsimustele kui palju saab tööandja aidata kaasa inimese professionaalsele arengule ja millal tööandja võiks inimese professionaalsesse arengusse panustamisest loobuda. Neppo pühendub oma magistritöös õppija ja tööandja ühisosa leidmisele.
TreeImage.
Ülle Vilpuu

Tööandja ja töötaja-õppija  üheskoos pärlikarpi otsimas

2019. aastal kaitses Mailis Neppo Tallinna Ülikoolis magistritööd teemal “Kuidas leida õppija ning tööandja ühisosa? Ekspansiivne õppimine organisatsioonis”. Magistritöö juhendajaks oli andragoogikalektor Katrin Karu.

Mailis Neppo otsib oma uurimuses vastuseid küsimustele kui palju saab tööandja aidata kaasa inimese professionaalsele arengule ja millal tööandja võiks inimese professionaalsesse arengusse panustamisest loobuda. Neppo pühendub oma magistritöös õppija ja tööandja ühisosa leidmisele.

Pilt_2

Kogemus kui õpik töökohal õppimise toetamiseks

Uurimuses keskendub Neppo töökohapõhisele õppimisele ja organisatsioonis õppimisele, kus autor toetub Yrjö Engeströmi ekspansiivse õppimise teooriale, kus õppimise mõte on põhimõtteliselt sõnastatud teooria nimes. Õppimine laieneb ja muutub, mis tähendab, et ekspansiivse õppimise abil laienevad ka organisatsiooni tegevuse eesmärgid. Neppo nendib, et nii, nagu on muutunud töö iseloom, on muutunud ajas ka meeskonnad ja nende tegevuste eesmärgid.

Oma uurimistöös Neppol üheks ülesandeks lähtuvalt eesmärgist, on anda uurimustöö tulemustele toetudes soovitusi töökohapõhise õppimise ja organisatsioonis õppimise toetamiseks. Samuti soovib Neppo leida teaduspõhist lähenemist organisatsioonis õppimisega seonduvate probleemide lahendamiseks.

Uurimuse tulemusena tahab Neppo leida teaduspõhist lähenemist organisatsioonis õppimisega seonduvate probleemide lahendamiseks. Magistritöö on sündinud suures osas tuginedes autori enda töökogemusele personaliosakonnas. “Lühikese aja jooksul koos töötajate liikumisega ja vahetumisega muutusid nõuded inimestele selles organisatsioonis. Töötajateks võib olla kahte tüüpi töötajaid, kes väga noored ja valdkonda sisenejad, kes ei tea antud valdkonnast midagi või väga kogenud töötajad, kes valdkonnas pikalt olnud, kuid oma töös mõnes mõttes stagneerunud,” kirjutab Neppo oma magistritöös.

 

Suunaja, toetaja ja märkaja kui tööandja oskus

Kui üheks uurimuse lähtekohaks oli küsimus, millal tööandja võiks inimese professionaalsesse arengusse panustamisest loobuda, siis Neppo oma uurimuses sai vastuse, et oluline on teadvustada, kui töötaja loobub oma uute teadmiste kasutamisest töö tegemisel ja ei loo enam lisandväärtust organisatsioonile ning kuritarvitab loodud õppimisvõimalusi. Y. Engeströmi sõnutsi -  kui õppija ei too enam kaasa muutusi, siis ei ole mõtet temasse panustada.

Uuringu tulemuste järgi annab Neppo ka soovitusi organisatsioonile, kus toon välja neist peamised:

  • Vaadata õppimist kui pikaajalist protsessi, andes selleks aega ja planeerides ka raha pikemalt kui üks eelarveaasta
  • Soodustada õppimist ja anda õpitu rakendamiseks aega
  • Sõnastada põhimõtted, mille abil on vajadusel võimalik öelda, et konkreetse töötaja õppimisse ei ole organisatsioonil mõistlik panustada

Mailis Neppo sõlmib oma uurimuse kokku sõnadega: “Pidev õppimine on tänapäeval paratamatu, seda nii töötaja kui organisatsiooni vaates. Töö, juhtimise, õppimise ja ehk ka kogu organisatsiooni kvaliteet sõltub inimeste professionaalsest arengust. Kõige tähtsam on sealjuures teadvustatud õppimine ja personali - ja koolitusvaldkonna inimeste ning juhtide teadlikkuse suurendamine. Kõik see aitab kaasa õppija ja tööandja ühisosa leidmisel.”

Iga valdkond, millega inimene kokku puutub, on väärtuslik ja mõjutab oluliselt kõike seda, mida  indiviid oma elus kogeb. Töötaja ja tööandja suhe meie argises maailmas on niivõrd oluline, kus kõik siin kogetu annab võimsa panuse inimeste toimetulekuks elus. Muutused nii uue töökoha või muutuste näol töisel maastikul allutab toimetulekule kõiki osapooli. Inimene on tervik - oma füüsilises, vaimses ja emotsionaalses mikrokosmoses. Tõõtaja, õpilase rollis leides end visatuna tundmatutesse veteavarustesse, võiks mitte “bossi” vaid inimese, eksperdi, nõuandja, kolleegi kaasabil leida mistahes vetest päris oma enda pärlikarbi. Jah, sellesama karbi - varjates hindamatut aaret, mis suunab, toetab ja julgustab teda kui inimest ennast usaldama ja võtma vastu otsuseid just seal, kus ta parasjagu õpib, töötab ning on eeldatavasti rahulolev. Võib vaid ette kujutada, millise võimsalt positiivse laengu annab kooslus tööandja-töötaja(d) pärlikarbi otsinguil meile kõigile!

Mailis Neppo magistritöö täismahus tekst on leitav Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e- teadusraamatukogus ETERA.

--

Autor: Ülle Vilpuu ulle.vilpuu@gmail.com on Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõppe 1. kursuse üliõpilane

 

 

 

 

Login (0)

Want to write a blog post ?

Nedvejokite!
Spauskite žemiau esančią nuorodą ir pradėkite savo straipsnio publikavimą!

Naujausios diskusijos

Profile picture for user n00c9wt6.
Sonata Barvainienė

Tvarumas ir suaugusiųjų mokymasis: ne tik žalieji įgūdžiai?

Kviečiame kartu su mumis pamąstyti apie žaliuosius įgūdžius kaip būdą spręsti sudėtingas tarpusavyje susijusias problemas, tokias kaip klimato kaita ir aplinkosaugos iššūkiai.

Daugiau

Latest News

Būsimi renginiai