Vanemaealiste haridus: Balti- ja Põhjamaade raamistike võrdlus
![Profile picture for user Piret.maiberg.](/sites/default/files/styles/icon/public/pictures/Untitled%20design.png.webp?itok=m9Ax-nDS)
Tõlgitud inglise keelest. Originaalpostituse avaldas REGINA DOVIDAVIČIŪTĖ 06.04.2021
Euroopa riikides on täiskasvanuharidus eelisseisus vanemate täiskasvanute haridusega võrreldes. Selle teema valguses tulid programmi Nordplus Adult rahastatud projekti “Vanemate täiskasvanute haridus: Balti- ja Põhjamaade raamistike võrdlemine” partnerorganisatsioonid kokku 18 kuuks ning panustasid aega ja ressursse uuringu ettevalmistamiseks, et võrrelda vanemate täiskasvanute hariduse raamistike koordineerimist ja rahastamist Leedus, Lätis, Taanis ja Islandil. Alates 2019. aasta juunist, tuginedes vastastikusele suhtlusele ja partnerriikides toimunud õppereiside käigus kogutud materjalidele, tegelesid partnerid institutsiooniliste raamistike kaardistamisega, mis on Põhjamaade eduloo üks põhielemente (Rothstein 1998). Nad otsisid võimalusi, et Balti riigid jõuaksid oma kaaslastele järele ja sarnaselt Põhjamaadele parandaksid eakate täiskasvanute õppimisvõimaluste kättesaadavust.
Projekt keskendus neljale erinevale tasandile:
organisatsiooniline (kuidas tagatakse vanemate täiskasvanute haridusprogrammide kvaliteet?);
munitsipaalne (kuidas kohalikud omavalitsused koordineerivad ja rahastavad vanemate täiskasvanute haridust?);
riiklik (millised riiklikud asutused vastutavad asjakohaste õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise eest?);
Euroopa tasand (kuidas aitavad Euroopa struktuuri- ja muud välisfondid kaasa vanemate täiskasvanute hariduse arengule?).
Keskendudes ühele tasandile või ühendades neist paar aspekti, on riiklike peatükkide eesmärk pakkuda vastavalt riigile asjakohaseid ja rakendatavaid soovitusi vanemaealiste täiskasvanute hariduse valdkonnas. Juhtudel, kus paranduste sisseviimine on kiireloomulisem ja teostatavam, antakse soovitusi täiskasvanuhariduse valdkonnale laiemalt.