Karjäär - see on inimese elu (Peavy, 2002; Savickas, 2008) ning karjäärinõustamine aitab otsida vastust küsimusele, kuidas soovitakse oma elu elada (Schedin, 2007), milleks tõlgendatakse nõustamisel indiviidi elus olulisi kogemusi, luuakse uusi kogemusi, et indiviidid mõistaks endale ainuomaseid valikuvõimalusi, mille kaudu tõelist iseennast oma elus teostada (Savickas, 2008, 111). Teadusuuringutes on varem uuritud täiskasvanud kliendi kogemusi karjäärinõustamisest (Lewis, 2001; Elad-Strenger & Littman-Ovadia, 2012; Vette, 2014; Azad & Rahim, 2015; Minta & Kargul, 2016; Verbruggen, Dries, & Van Laer, 2016; Whiston, Rossier, & Hernandez Baron, 2016; Perillus, 2018). Vähe on uuritud nõustaja kogemusi (Scott, 2002) ja nõustamise mõlema osapoole kogemusi (Schedin, 2007) karjäärinõustamise kohta.

Magistritöö eesmärk on kirjeldada, kuidas kogevad karjäärinõustamist Eesti Töötukassa kliendid ja karjäärinõustajad ning mõista, milline kogemus see osapooltele on. Analüüsin karjäärinõustamise tähendust ja varasemaid uuringutulemusi karjäärinõustamise kogemusest, käsitlen traditsioonilist ja konstruktivistlikku lähenemist karjäärinõustamisele. Uurimisprobleem on sõnastatud uurimisküsimusena: Kuidas kogevad karjäärinõustamist Eesti Töötukassa karjäärinõustajad ja kliendid ning milline kogemus see osapooltele on? Probleemi lahendamiseks valisin kvalitatiivse fenomenograafilise uurimisstrateegia (Bowden 2000; Walsh, 2000; Marton, 2000; Laherand, 2008). Magistritöö valimi moodustavad Eesti Töötukassa viis karjäärinõustajat ja viis klienti. Andmeid kogusin poolstruktureeritud intervjuuga (Õunapuu, 2016). Andmestiku analüüsiks kasutasin fenomenograafilist analüüsi (Walsh, 2000; Marton, 2000; Laherand, 2008).

Uurimistöö tulemusena selgus, et kliendid ja nõustajad kogevad karjäärinõustamist kui väga head suhet, mille oluline komponent on koostöö, kui individuaalset lähenemist ja kui innustust. Nõustamise kogemus avaldus õppimisena, mille sisu oli klientide ja nõustajate valimis erinev, kuid ühisosana tähendab nõustamise kogemus osapooltele eneseteostust ja parema toimetuleku saavutamist enda töö ja elu suunamisel. Eesti Töötukassa karjäärinõustajate ja klientide kogemusele tuginedes selgus, et karjäärinõustamist iseloomustab konstruktivistlik käsitlus. Erinevalt teoreetilisest raamistikust ja varasematest uurimistulemustest selgus magistritöös, et karjäärinõustamine on eneseteostuse ja õppimise kogemus nii kliendi kui ka karjäärinõustaja jaoks.

Võtmesõnad: karjäärinõustamine, karjäär, täiskasvanu, kogemus, kogemine, konstruktivistlik karjäärinõustamine, fenomenograafiline uurimisviis