_{Foto: Pixabay}

Mis on kogukond?

Kogukond on laialt kasutusel olev mõiste, mistõttu selle tähendus on mõnevõrra hägustunud. Teadlased on kogukonna defineerimisega aastaid tegelenud, kuid ühtset definitsiooni pole suudetud kokku leppida. See on tingitud muuhulgas ka asjaolust, et kogukonna mõiste muutub ja areneb koos ühiskonnaga. Hillery (1955) leidis oma teadustöö käigus lausa üheksakümmend neli kogukonna määratlust, sealhulgas nii mõnegi vastuolulise definitsiooni. Selles uuringus on enamiku määratluste puhul ühisosa leitud järgmistes punktides: kogukond viitab geograafilises piirkonnas sotsiaalses suhtluses olevatele isikutele, kellel on üks või mitu täiendavat ühist sidet (Hillery, 1955).

Hilleryst alates on aga üle poole sajandi selle mõiste ja teemaga edasi tegeldud ehk nüüdseks on definitsioonide arv veel suurem. Eestis on kõige levinum lähenemine kogukonnale siiski jätkuvalt geograafiline. See tuleneb ka asjaolust, et riiklikult lähenetakse teemale peamiselt kohalike omavalitsuste üksuste võtmes ja nii määratletaksegi kogukondi sageli territoriaalselt. Tihtilugu ei ole aga ühes kohas olijad alati sisuliselt seotud. Võttes näiteks kõrvale teise mõiste – naabruskond – siis ei küla ega mingi kindel tänavaosa või ka korrusmaja ei ole automaatselt kogukond, sest seal ei pruugi tekkida ühtekuuluvustunnet, isegi kui toimub teatud omavaheline suhtlemine. Teisisõnu võib geograafiliselt ühises punktis küll olemas olla hea võimalus arenguks ja säilenõtkuseks, aga seda ei pruugita tihti kasutada ning seetõttu võiksime vaadelda kogukonna teisi tähendusi täpsemalt.

Väärtused ja huvid

Greeni ja Hainesi (2016) käsitluse põhjal on kogukonda määratlevaks need kolm põhilist komponenti: 1) koht/territoorium, 2) (ankur)institutsioon, mis loob elanikele võimaluse regulaarseks suhtlemiseks ja 3) omavaheline huvipõhine suhtlus. Viimane ehk kogukonna määratlemine väärtuste- ja huvidepõhiselt tundub mulle kõige südamelähedasem ja kogukonna tegelikku tähendust rohkem avav. Selle lähenemise kaudu võivad inimesed kuuluda mitme erineva kogukonna hulka. Tänapäeval on uue vormina lisandunud nn virtuaalsed kogukonnad (nt FB grupid).

Kui mina peaksin kogukonda defineerima, siis oleks see koos, ühise eesmärgi nimel tegutsev ja ühiseid väärtusi kandev inimgrupp. Koos tegutsemisest tekkiva sünergia osas tooksin veel juurde ka Sirgy (2011) poolt välja pakutud kogukonna käsitluse - üksus, mis on rohkem kui selle osade summa ja haarab sotsiaalse rühmitusena elu aspekte, kui neid koos kogetakse.

Professionaalsed kogukonnad

Need on organisatsioonid või rühmad, mis pakuvad palju kasulikku teavet inimestele, keda ühendab ühine elukutse. Näiteks – andragoogid. Täiskasvanutele on õppimine osalt identiteedi loomise protsess ja andragoogi „sekkumine“ sellesse protsessi peab olema professionaalne (Karm, 2007). Kuna andragoogi rollideks on olla selles protsessis toetaja ja juhtija, siis nende rollide omaks võtmine eeldab andragoogidelt enda professionaalse identiteedi teadvustamist, mis kujuneb professionaalses kogukonnas. Enely Rannase (2016) magistritöö tõi välja, et andragoogide professionaalne identiteet on kujunemisjärgus ja ebakindel, professionaalse kogukonna tunnused on täitmata, seetõttu puudub professionaalne kogukond, kuhu ennast positsioneerida. Sellest lähtuvalt on andragoogide identiteet ja kuvand segased ning kujunemas. Siiski ühendavad  andragooge ühised väärtused, ühtsed tähendused, ühised arusaamad ning mõistmine, mis on kujunenud ülikoolis ühist eriala omandades. See loob head eeldused nii identiteedi konstrueerimiseks, professionaalse kogukonna ja seeläbi ka kindla kuvandi kujunemiseks (Rannas 2016).

Kogukonna võimestamine

Selleks on erinevaid võimalusi. Kogukond saab võimekamaks läbi parema organiseerituse ja ühiste huvide kaardistamise. Teiseks saab suurendada juhtimisoskusi ehk arendada kogukonnas liidreid, kohalikke juhte. Kolmandaks saab arendada organisatsioone, kes omakorda pakuvad kogukondadele võimalusi sotsiaalsete suhete tugevdamiseks. Ja viimaks – võrgustikutöö ehk koostöö tegemine erinevate gruppide või organisatsioonidega väljaspool enda kogukonda on võtmetähtsusega, kui eesmärgiks on suurem sotsiaalne muutus.

Mis mõtteid tekitas see teema Sinus? Tule mittekonverentsile, kus arutame koos Tallinna Ülikooli andragoogika magistrantide Cynne Põldääre ja Kelly Saatmanniga:

• Mis on kogukond? Kelle jaoks seda vaja on? 
• Mis on professionaalne kogukond?
• Missugused on andragoogilised põhiväärtused?
• Kes on kogukonna andragoog? 
• Millises kogukonnas või millise kogukonna jaoks ta tegutseb ja keda mõjutab?
• Kuidas kogukonnaga sidet luua?
• Mida saan mina anda kogukonnale?
• Kuidas ehitada silda kogukondade sees ja kogukondade vahel?
• Kelle ülesanne on kogukonna kuvandi loomine?

VII Koolitajate mittekonverentsile saab registreeruda SIIN.

Kadi Kass on Tartu ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrant ning 2021. aastal EPALE saadik.

_Viited:

• _{Green, G.P., Haines, A. (2016) Asset Building and Community Development, (4th ed.) SAGE Publications.}
• _{Hillery, G. A. (1955). Definition of community. Rural sociology, 20, 111–123.}
• _{Karm, M. (2007) Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. Doktoritöö, Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut.}
• _{Enely Rannas, E. (2016). Andragoogi kuvand professionaalses kogukonnas. Tallinna ülikool, Haridusteaduste instituut, magistritöö.}
• _{Sirgy, M. J. (2011). Theoretical perspectives guiding QOL indicator projects. Social Indicators Research, 103, 1–22.}