_{Foto: hübriidõpe. Autor: Ilona Säälik}

Digivahendite ja digikeskkondade sagedasem kasutamine nii täienduskoolituses kui ka formaalhariduses on pakkunud meile kõigile uusi õpetamise ja õppimise kogemusi. Me mõistame, et õppida saab ka muudmoodi kui ainult õpetaja või koolitaja juhendamisel ja et õppimise ruumid võivad olla nii füüsilised kui virtuaalsed. Meie igapäevases sõnavaras on kasutusel palju uusi sõnu, nagu näiteks õpiampsud ja Zoomi-koolitus, aga kuna laiem digivahenditele üleminek on toimunud nii kiiresti, siis ei ole me jõudnud nende tähendusi ühtlustada. Nüüd, kus saame rahulikumalt olukorda vaadelda ja ei pea enam eriolukordi lahendama, on võimalus ka terminoloogiaga aidata kaasa selle mõistmisele. Praktikuna tahaks kohe käised käärida ja asuda probleemi lahendama, sest iga päev pean kellelegi seletama, et mis toode on Äripäeva Akadeemia veebipoes müügil olev e-kursus. Sellest tekkiski vajadus mõtiskleda ja uurida teemat. 

Kogemuste ja tähenduste paljusus

2020. aasta Sõnause konkursile pakkusid Eesti inimesed palju uusi digiajastu nähtusi kirjeldavaid termineid. Näiteks meile kõigile tuttava distantsõppe kohta pakuti lausa 57 erinevat varianti. See tähendab, et eesti keel läheb meile korda ja et me vajame uute olukordade jaoks ka uut keeleloomet. Noist 57 sõnast noppis žürii välja ühe, mis nende arvates võiks distantsõpet tähistada, ja see on kaugõpe. Lihtne ja arusaadav sõna, aga sellega käib kaasas kunagi kasutatud ülikooli õppevormi tähendus. Seega on see keeleteadlaste jaoks loogiline lahendus, aga kasutajate jaoks segadust tekitav.  

Digiajastu on loonud ka tööalastele koolitustele uued tingimused ja võimalused. Pöördeline aeg on õpetanud koolitusettevõtetele, et koolitada saab teistsugustes tingimustes, ja nii on ka tööalases koolituses mitmekesistunud õppevormid ja keskkonnad. Suuremad ettevõtted arendavad usinalt oma sisekoolituste õpikeskkondasid, samas väiksemad otsivad teenusepakkujaid, kes pakuksid töötajate koolitamiseks erinevaid paindlikke võimalusi. Ja siin põrkamegi jälle kokku nende mõistetega, mis tähenduselt on samad, aga terminid, mida kasutame, on erinevad. See loob olukorra, kus klient on tihti segaduses ja koolitusettevõtted peavad palju selgitama. 

Näiteks leiab koolitusfirmade lehekülgedelt erinevaid nimetusi iseseisva õppimise vormi kohta, mis toimub veebipõhisel platvormil. Kasutatakse  selliseid mõisteid nagu e-kursus, veebikoolitus, veebikursus, online-kursus, e-koolitus. Mõni aeg  tagasi oli formaalhariduses kaks varianti - 100% e-kursus  ja e-õppe toega kursus. Oli nagu kõigile selge. 

Lause “koolitus toimub veebikeskkonnas” võib tähendada nii seda, et õppimine toimub veebipõhisel õppeplatvormil (näiteks Moodle), kui ka õppimist videokonverentsi platvormil (näiteks ZOOM). 

Terminite korrastamine

Haridus- ja Noorteameti palvel arutas Tartu Ülikooli eesti terminite komisjon selle aasta algul koos digiõppeekspertidega ajakohastamist vajavaid õppetermineid. Seejärel lepiti ühiselt kokku mitme digiõppemõiste sisu ja terminid, mis teeb olukorra lihtsamaks. Samas näiteks rahvasuus levib endiselt sõna “hübriidõpe”, kuigi keeleteadlased pakkusid selle asemel hajaõpet või paindõpet. Liidet -e ei soovitata üldse kasutada, aga kui vaadata koolitusfirmade pakutavaid tooteid, siis kohtab sõnu “e-õpe” ja “e-koolitus” üsna sageli.

Vaatame neid pakutud õppetermineid lähemalt.

• Digiõpe (ingl digital learning) on digivahendite abil tõhustatud õppimise viis mistahes õppevormis, nt kaugõppes, lähiõppes, põimõppes. Koolitusmaailmas saame kasutada seda katusterminina. Samas on täna raske leida õpikogemust, kus ei oleks digivahendeid kasutatud. 
• Lähiõpe (ingl face to face learning) on õppevorm, kus õpe toimub ühises füüsilises ruumis. Äripäeva Akadeemias kasutame praegu mõistet “klassikoolitus”. Tihti kasutatakse ka mõistet “kontaktõpe”. 
• Hajaõpe/paindõpe (ingl flexible learning) on kontaktõppe korraldamise üks viise, kus korraga (st samal ajal) on osa õppijaid füüsilises ja osa virtuaalses ruumis. Selle asemel kasutatakse koolituste puhul laialdaselt terminit “hübriidõpe”.
• Põimõpe (ingl blended learning) on õppevorm, kus osa õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena. Põimõpe tähendab tavapäraste koolitusmeetodite rikastamist uute veebipõhiste digitehnoloogiatega. Äripäeva Akadeemias rakendame põimõpet selleks, et kombineerida iseseisvat õppimist ja koolitaja juhendatud õppimist, aga terminit ise veel väga palju ei kasuta.
• Veebiõpe (ingl online learning) on õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult veebipõhise kaugõppena. Äripäeva Akadeemia e-koolitused võiks nimetada siis kas veebikoolituseks või veebikursuseks. Samas veebikoolitus on meil praegu kasutusel veebiseminari tähenduses.

Näiteid naaberriigist

Ka meie naabrite soomlaste juures ei ole parem seis. Kuigi soomlased on agarad omaterminite väljamõtlejad, siis seekord on nad jäänud ajale jalgu. Vajadus uute nimetuste järele on neil olemas, toimuvad ka arutelud, kuidas neid uusi õppimise vorme oleks õigem nimetada. Neil on iseseisvalt veebis läbitava kursuse kohta kasutusel sõna verkkokurssi, samas digikurssi sõna kasutatakse nende koolituste kohta, mille abil õpitakse digipädevusi. Aga segadust tekitavad neil just kombineeritud õppevormide nimetused.

Kui me räägime sisulisest poolest, siis mulle meeldiks ka, kui sõnad “koolitamine” ja “koolitus”, mis minu tähendusruumis on liigselt formaalharidusest tuttava kooliga seotud, asenduks õppimisest tuletatud sõnadega. Täiskasvanuhariduses on ikkagi fookuses õppimine, mitte koolitamine. Koolitaja on ju täna pigem õppimise mentor ja juhendaja. Kas asendame sõna “koolitaja” “juhendajaga”? 

Soomlaste sõna koulutus tähistab nii haridust laiemalt kui ka koolitust. Samas kasutatakse viimasel ajal enam sõnu valmentaja ja osaamisen lisääminen, kouluttaminen on asendatud sõnaga oppiminen. 

Kõiki uusi sõnu ei võeta alati laiemalt käibele ja see ei ole ka eesmärk. Öeldakse, et sisu on tähtsam kui vorm, samas kui vorm on üheselt mõistetav, siis on ka sisu paremini toetatud. Võib ju mõelda, et aeg annab arutust ja ehk ei ole vaja kiirustada, aga kui me ise aktiivselt seda teemat ei aruta, siis võib juba hilja olla ja tähenduselt ebatäpsed laensõnad on keelepruuki juurdnud.

Arutame?!

Loodan, et areneb taas praktikute ja keeleteadlaste vaheline dialoog, et leida ka tööalaste koolituste jaoks sobivad terminid. Iseasi, kas me suudame kokku leppida? Või on ikka nii, et iga Pearu ja iga Andres kaevab oma kraavi?

_{Foto: hübriidõpe. Autor: Ilona Säälik}

Blogiteksti autor Ilona Säälik https://epale.ec.europa.eu/et/users/ilonasaalik on andragoog, soome keele õpetaja ja Äripäeva Akadeemia e-koolituste projektijuht. Lisaks omab ta vanemõpetaja kutset koos digipedagoogika rakendamise lisakompetentsiga.

• _Viited:
• _{https://nova.vabamu.ee/sonastik/}
• _{https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/05/HelikaM%C3%A4ekivi_OK-2021_1.pdf}
• _{https://digipadevus.ee/sonastik/#digioppe-terminid}
• _{https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/e%C3%B5t/%C3%B5pikeskkond/1}