Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel arutasid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi ja ülikoolide eksperdid, kuidas muutunud maailmas selgitada erinevaid õppevorme ja -viise, mis on saanud distantsõppe perioodil oluliselt mitmekülgsemad tähendused.

Arutelu tulemusena uuendati seitsme termini tähendused: digiõpe, lähiõpe, kaugõpe e distantsõpe, kontaktõpe, hajaõpe e paindõpe, põimõpe ning veebiõpe. Muuhulgas soovitati hübriidõpet ja e-õpet ametlikes tekstides pigem enam mitte kasutada, kuna neid termineid on rakendatud nii paljudes erinevates tähendustes ja tõlgendustes, et pigem tekitavad segadust juurde.