Õendusmentorite tegevus on suunatud uue õendustöötaja ja/või õendusüliõpilase tööalaste oskuste arendamisele ja hoiakute kujundamisele, aidates ületada kohanemis- ja arengutakistusi ja toetades professionaalset arengut. Õdede suurt puudust Eesti tervishoiuasutustes silmas pidades võib väita, et õendusmentorite roll kogu tervishoiusüsteemis on väärt olema tähelepanu keskpunktis.

Õendusmentoriks saamisel ja efektiivsel tegutsemisel õendusmentorina mängib olulist rolli nende enesemääratlus õendusmentoriks. See, kuidas spetsialistid oma professionaalset identiteeti tajuvad, määratleb ka nende tööolukordade tõlgendusi, reageerimis- ja tegutsemisviise (Pratt & Kaufmann, 2006). Varasemate Eestis läbiviidud uurimuste tulemused osutavad vajadusele uurida õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemist (Vahtramäe, 2006; Asberg, 2008; Reva, 2008; Parm, 2013; Virro, 2017). Magistritöö uurimuse eesmärk on mõista õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemist. Uurimisprobleem on sõnastatud küsimusena: kuidas kujuneb õendusmentorite professionaalne identiteet?

Empiirilisi andmeid koguti narratiivintervjuudega. Valimisse kuulus viis õenduse eriala töötajat, kellel on õendusüliõpilaste, abiõdede ja/või uute õendustöötajate juhendamise kogemus. Andmestiku analüüsiks kasutati narratiivi temaatilist analüüsi. Uurimistöö tulemusena leiti, et õendusmentorid tunnevad ennast kahes rollis olevana, millest domineerib õde-spetsialisti roll. Õendusmentori professionaalne identiteet on dünaamiliselt muutuv ning areneb erialase töö ja juhendamistegevuse käigus. Mentori ja õe-spetsialisti rollide tasakaalustamine ning professionaalse identiteedi kujunemine on jätkuv protsess ning toimub pidevas interaktsioonis iseenda ja teiste inimestega (õppijate, kolleegide, juhtkonna, teiste õendusmentorite, mentorite koolitajatega). Oma professionaalset identiteeti mõtestatakse ja korrastatakse jätkuvas refleksiooniprotsessis ja praktikakogukonna toetamisel.

Õendusmentori professionaalse identiteedi kujunemist soodustavad tegurid on õendusmentori tasakaalustatud töökoormus, võimalus õppida toetavas praktikakogukonnas ning tööandjate poolt tagatud õendusmentorlust toetav süsteem. Uurimistöö tulemuste põhjal on võimalik algatada arutelu Eesti õendusmentorluse arengustrateegia loomise võimaluste üle.

Võtmesõnad: õendusmentor, mentorlus, identiteet, professionaalne identiteet

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.