_{Pilt: freepik, autor: pikisuperstar}

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tuntud ka kui ATH, on seisund, mida iseloomustavad tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus (Tartu Ülikooli kliinikum, kuupäev puudub). ATH mõjutab nii inimese igapäevaelu kui ka tema õppeprotsesse. ATHga inimesi toetavate õppe- ja töökeskkondade kohandused toetavad neid nende õppeprotsessides.

Mis on ATH?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire algab lapsepõlves, seda iseloomustab hüperaktiivsus, impulsiivsus ning keskendumis- ja tähelepanuraskused. Võrreldes lastega jääb täiskasvanutel ATH tihedamini avastamata. 2021. aastal ajakirjas Journal of Global Health avaldatud uurimuse tulemused näitasid, et aastal 2020 oli maailmas 2,8% täiskasvanuid kinnitatud ATH diagnoosiga ning 6,8% ATHga sarnaste sümptomitega (Song et al. 2021). 

Kinnitamata diagnoosiga suurem inimeste hulk võib olla tingitud ka sümptomite sarnasusest teiste vaimsete ja füüsiliste traumadega. 2017. aastal tehtud uurimusest, mille viisid läbi FIU kliiniline psühholoog Margaret Sibley ja tema kolleegid, selgus, et täiskasvanutel on ATHd raskem tuvastada teiste käitumist mõjutavate tegurite tõttu. Nendeks teguriteks võivad olla ajukahjustus, keskkonnast tingitud stressorid, ravimite kõrvaltoimed või füüsilised haigused. Osaliselt on diagnoosimise raskused tingitud ka sellest, et täiskasvanutel puudub igapäevane kontakt inimestega, kes suudavad ATHd ära tunda, näiteks kooliõpetajatega, koolipsühholoogidega, sotsiaaltöötajatega ja noorsootöötajatega (Wirth, 2023).

ATHga seonduvad raskused igapäevaelus ja õppeprotsessis

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesel ilmnevad mitmed märgatavad tunnused, mis mõjutavad tema toimetulekut igapäevaelu tegevustega, sealhulgas ka õppimisega. Olles kergesti häiritav, võib ATHga inimesel olla keeruline oma alustatud tegevuste lõpetamine. Kalduvus hüpata ühelt tegevuselt või mõttelt kiiresti teisele raskendab keskendumist, mis omakorda langetab võimekust keskenduda näiteks lugemisele pikemat aega. Pikemalt lugemisele keskenduma on ATHga inimene võimeline ainult juhul, kui loetav teave sisaldab sellele inimesele äärmiselt huvitavaid teemasid. Kuulamisel tekivad raskused info vastuvõtmisel, kujutades endast suuremat väljakutset. ATHga inimesel puudub samuti üldine ülevaade oma asjadest, see tekitab segadust ja raskust arusaamisel, mida kõike tuleb teha. ATHga inimese võimekus asju planeerida, organiseerida ja valida on vilets.

Inimestel, kellel puudub ATH või muu käitumis- ja psüühiline häire, on ülesannetel kindel algus, keskosa ja lõpp. Dodson (2023) kirjeldas ATHga inimeste maailma kõverjoonelisena. ATHga inimesed elavad maailmas, kus kõik toimub kohe ja praegu, minevik, tulevik ja olevik ei ole eraldi. Sellel põhjusel ei oska ATHga inimesed leida, kust tuleb alustada ülesande tegemist, vaid hüppavad ülesande sisse ja hakkavad töötama korraga igas suunas. Huvitav, kuidas Kersti Kaljulaidi 2021. aastal öeldud sõnad "Me saame nüüd aru, et aega ei ole" saavad ATH maailmas hoopis uue tähenduse. Samuti tõi Dodson (2023) välja ATHga inimeste suurimad väljakutsed õpingute ajal - tundlikkus müra, liigutuste ja lõhnade suhtes. Nii äkiline liigutus kui ka peaaegu märkamatu lõhn võivad häirida nende tähelepanu.  

ATHga inimestel on tihti madalamad oskused paljudes tegevustes, mida nõuab tänapäeva neurotüüpilise inimese (ehk siis inimese, kellel puudub ATH või muu käitumis- või psüühiline häire) vajaduste alusel loodud kõrghariduskultuur (Conner ja Brown, 2022). Need tegevused on näiteks planeerimine, pikaajaliste eesmärkide seadmine ja ajateadlikkus. 

ATHga täiskasvanu õppeprotsessi toetamise võimalused

Haridus- ja töökeskkondade kohandused võivad aidata ATHga inimestel oma potentsiaali täielikult avada ja rakendada. See eeldab aga ühiskonna ja kogukonna laiemat teadlikkust ning valmisolekut pakkuda vajalikku abi.

Jane A. Sedgwick-Mülleri ja tema kolleegide (2022) uuringus oli soovitatud ülikoolidel luua personalile suunatud koolitusprogrammid, mis hõlmaksid psühholoogilist koolitust, ATH tuvastamismeetodeid ja soovitatud tegevus- ja käitumiskava kasutamist ATHga õppijate toetamiseks. See suurendab õppijatega töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi, seega on abiks ka ATHga õppijate toetamises.

Lisaks äratundmisele ja diagnoosimisele on vaja teha mõningaid kohandusi ATHga inimeste haridusprogrammides. ATHga inimestele produktiivse õpikeskkonna loomisel on vaja arvestada eespool kirjeldatud raskustega, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad, sh ka õppeprotsessis.

Kuna ATHga inimestel on üsna raske hoida pikka aega tähelepanu ühel tegevusel, tasub õppekava koostamisel jagada õppeaeg 20-30 minutilisteks osadeks. Osade vahel tasub teha pause liigutamiseks või tegevuse muutmiseks (näiteks iseseisvalt töölt rühmatööle üleminek). Veebitundide puhul on soovitatav teha loengute ajal lühikesi pause, et õppijad saaksid ennast natukene liigutada, suunates oma tähelepanu mõnele muule tegevusele ja seejärel tagasi õppeprotsessile (Lister, 2020).

ATHga õppijatel on raskusi oma aja planeerimisega ja hindamisega, kui kaua konkreetse ülesande täitmiseks aega kulub. Sel juhul on soovitatav anda õppijatele töö lõpetamiseks rohkem aega, jagades ülesanded väiksemateks osadeks. Igal ülesande osal peaks olema kindel tähtaeg. Samuti on võimalik koostada ajakava suuremate ülesannetega töötamiseks samm-sammult, et õppija saaks keskenduda ühele ülesande osale korraga (Tyrone, 2020).  

Klassiruumides tuleb vältida tegevusi ja olukordi, kus ATHga õppijal oleks raskusi tähelepanu hoidmisega. Näiteks minimaliseerida võimalik häiriv müra ja segavad liigutused. 

Võtmeroll ATHga õppijate toetamisel on siiski haridustöötajate ja nimetatud häirega õppijate vahelises suhtluses. Õppejõud peab olema avatud ja rääkima üle ülesannete tähtajad ning hilinenud ülesannete vastuvõtmine peab ATHga õppijatel olema läbiräägitav. Seda tuleks aga teha üks-ühele olukordades, kus õppijat ei tõsteta esile kui teistsugust.

Kokkuvõte

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) mõjutab täiskasvanute õppimisprotsessi mitmel teel, näiteks mõjutavad õppimist tähelepanuvõime puudulikkus, keskendumisraskused ja impulsiivsus. Õppekeskkonna kohandused, nagu õppe jaotamine lühemateks osadeks, mitmekesised õppeviisid ja individuaalne suhtlus õpetajatega, võivad aidata ATHga inimestel õppimisega paremini hakkama saada. Üldine teadlikkus ATHst peaks suurenema, et tagada õppeasutustes vajalik tugi. Tuleb korraldada koolitusprogramme, mis on suunatud õppeasutuste personalile ning mis hõlmaksid ka ATH tuvastamise strateegiaid. See aitaks luua kaasava keskkonna, kus ATHga täiskasvanutel on võimalik oma potentsiaali täielikult avada ja edukalt õppida.

Autor: Arina Sigida on Tallinna Ülikooli andragoogika eriala 1. kursuse üliõpilane

Artikkel on valminud TLÜ Andragoogika bakalaureuseõppe 2023. aasta sügissemestri ainekursuse “Esitlus- ja aruteluoskused” raames.

_{Kasutatud allikad:}

• _{Brown J., Conner A. (2022, 31. Jaanuar). Adult ADHD and higher education: improving the student experience. Times Higher Education. https://www.timeshighereducation.com/campus/adult-adhd-and-higher-education-improving-student-experience}

• _{Dodson W. (2023, 25. August). How adults with ADHD think: Uncomfortable Truths About the ADHD Nervous System. ADDitude. https://www.additudemag.com/adhd-in-adults-nervous-system/} 

• _{Kaljulaid K. (2021, 13.mai). Kersti Kaljulaid: ümbrikupalga saaja peaks arsti juurde minnes häbenema. ERR. https://www.err.ee/1608211099/kersti-kaljulaid-umbrikupalga-saaja-peaks…}

• _{Lister K. (2020, 17. November). Making online classes work for students with ADHD. Times Higher Education. https://www.timeshighereducation.com/campus/making-online-classes-work-students-adhd} 

• _{Sedgwick-Müller J. A., Müller-Sedgwick U, Adamou M., Catani M., Champ R., Gudjónsson G., Hank D., Pitts M., Young S.,  Asherson P., (2022, 22. Aprill) University students with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD): a consensus statement from the UK Adult ADHD Network (UKAAN). BMC Psychiatry,  22, artikkel 292. https://doi.org/10.1186/s12888-022-03898-z} 

• _{Sibley M.H., Rohde L.A., Swanson J.M., Hechtman L.T., Molina B.S.G., Mitchell J.T., Arnold L.E., Caye A., Kennedy T.M., Roy A., Stehli A. (2017, 20.oktoober). Late-Onset ADHD Reconsidered With Comprehensive Repeated Assessments Between Ages 10 and 25. The American Journal of Psychiatry. https://doi.org/10.1176/appi.ajp.2017.17030298} 

• _{Song, P., Zha, M., Yang, Q., Zhang, Y., Li, X., & Rudan, I. (2021). The prevalence of adult attention-deficit hyperactivity disorder: A global systematic review and meta-analysis. Journal of Global Health, 11, 04009. https://doi.org/10.7189/jogh.11.04009} 

• _{Tartu ülikooli kliinikum. (kuupäev puudub). Aktiivsus-ja tähelepanuhäire. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire/} 

• _{Tyrone B. (2020, 11. September). How to Support Your Students with ADHD. Duke. https://learninginnovation.duke.edu/blog/2020/09/how-to-support-your-students-with-adhd/}

• _{Wirth J. (2023, 24. august). ADHD Statistics And Facts in 2024. Forbes Health. https://www.forbes.com/health/mind/adhd-statistics/#footnote_8}