Lähtuvalt tervishoiuvaldkonnas püsivast inimressursi puudusest, tervishoiutöötajate koolitusvajadusest ning täienduskoolituste olulisest rollist tervishoiusüsteemi heal tasemel hoidmisel tekib küsimus, milline on tervishoiutöötajate õpimotivatsioon ja õpistrateegiad ning kas nende juures on midagi iseloomulikku. Sellest tulenevalt oli käesoleva töö eesmärk välja selgitada, milline on tervishoiutöötajate motivatsioon täienduskoolitustel õppida ja milliseid õpistrateegiaid tervishoiutöötajad täienduskoolitustel õppides kasutavad. Näitamaks milliseid õpistrateegiaid kasutavad kõrgema õpimotivatsiooniga õppijad, toodi välja ka õpimotivatsiooni ja õpistrateegiate vahelised seosed, lisaks õpimotivatsiooni ja õpistrateegiate seosed vastajate haridustaseme ja tööstaažiga. Töö käigus anti ülevaade teoreetilisest raamistikust ning tervishoiutöötaja täienduskoolituse käsitlemisest, seejärel viidi läbi uurimus, kus kasutati valideeritud ja reliaabset uurimisinstrumenti. Uuringus osales 138 tervishoiutöötajat.

Uurimuse tulemustest selgus, et kõige kõrgemalt hindavad tervishoiutöötajad õpimotivatsiooni skaalast ülesande väärtustamist ja seejärel sisemist motivatsiooni. Õpistrateegiatest kasutavad tervishoiutöötajad kõige enam aja ja õpikeskkonna strateegiat, seostamisstrateegiaid ja kaaslastelt õppimist. Korrelatsioonanalüüsi tulemustes selgus, et õpimotivatsioon ja õpistrateegiad on omavahel tugevalt seotud. Kõige enam olid seotud ülesande väärtustamine ning aeg ja õpikeskkond. Tervishoiutöötajate haridustase oli positiivselt seotud enesetõhususega, kuid negatiivsed seosed ilmnesid harjutamisstrateegiatega, metakognitiivse eneseregulatsiooniga, aja ja õpikeskkonnaga ning kaaslastelt õppimisega.

Uurimusest on praktiline kasu nii tervishoiutöötajatele endile, koolitajatele, koolituste korraldajatele ja tervishoiuasutuse juhtidele. Teades, millised on seosed õpistrateegiate ja õpimotivatsiooni vahel ning missuguste õpistrateegiate kasutamine toetab õppijate õpimotivatsiooni teket, on koolituste korraldajatel, koolitajatel ja tervishoiuasutuste juhtidel võimalus edaspidi koolitusi efektiivsemalt planeerida ja korraldada. Kuna varasemalt ei ole käesoleva uurimuse autorile teadaolevalt Eestis uuritud tervishoiutöötajate tajutud õpimotivatsiooni ega õpistrateegiaid, on selle uuringu tulemused aluseks tulevastele uurimustele antud valdkonnas. '

Võtmesõnad: tervishoiutöötajad, täienduskoolitus, õpimotivatsioon, õpistrateegiad, pidevõpe, täiskasvanuharidus.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud TÜ digitaalarhiivis DSpace.