Magistritöö sisuks on autoetnograafiline uurimus, mille fookus on isiklikul õppimise kogemusel vabaharidusõppes. Uurimus illustreerib õppija kogemusi ja õppija rolli kujunemist individuaalse autoetnograafi näitel Autoetnograafia aluseks on isiklik narratiiv.

Uurimistöö uudsus seisneb asjaolus, et täiskasvanud õppija “mina” konstrueerimist autoetnograafilise tõlgendava lähenemisega, ei ole varem Eestis uuritud. Isikliku loo esitamine on autoetnograafiliste uuringute eripära, nii annan uurimuse autorina edasi reaalse kogemuse ning kogemise (experiencing), mida olen tunnetanud, läbi elanud ühe koolituse jooksul õppijana.

Uurimistöö metodoloogia on kvalitatiivne ja uurimismeetod on tõlgendav autoetnograafiline (intrepretive autoethnography) (Denzin, 2014). Autoetnograafia on meetod, mis sobib uurijatele, kes uurivad inimesevahelisi suhteid ja sotsiaalkultuurilisi kontekste. Autoetnograafia lähenemisviis on suunatud sellele, kuidas mõistetakse ennast suuremates sotsiaalsetes kontekstides. Seda lähenemist eestikeelsetes uuringutes on vähe kasutatud ja seetõttu võib teistele uurijatele see uurimus olla üheks võimalikuks näiteks analoogse uurimuse koostamisel.

Autoetnograafilise materjali tõlgendamisel lähtusin humanistlikust paradigmast, Carl Rogers õppijakeskse õppimise teooriast ja minakontseptsioonist. C. Rogersi üks põhiväidetest on, et õppimine on oma “parema mina” arengu edendamine, mis toimub sügaval iseendas, mõjutades õppija “minas” muutusi Eneseaktualiseerimine on oluline faktor, mis stimuleerib õppimist ja on motivatsiooni allikaks (Rogers, 2013, 361).

Magistritöö uurimisküsimus on: Kuidas täiskasvanu konstrueerib õppija “mina”?

Magistritöö eesmärgiks on õppija “mina” konstrueerimise mõistmine läbi autoetnograafilise uurimuse. Autoetnograafia tõlgendamise tulemusel ilmnes, et õppijat aktsepteeriva keskkonna mõjud õppija eneseaktualiseerimisele ja eneseteostusele on toetav., õppija jaoks on oluline valmisolek enda kogemuse refleksiooniks.

Magistritöö koosneb kolmest osast, kokkuvõttest ja ühest lisast.

Võtmesõnad: tõlgendav autoetnograafia; mina-kontseptsioon; „mina“ konstrueerimine

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.