Turvaline õpikeskkond on aluseks sellele, et õppimine saaks terviklikult aset leida (HTM, 2017 & 2021). Paraku on tänapäeva ühiskonna üha kasvavaks probleemiks kiusamine (Roberts, 2006). Uurimuse probleem seisneb selles, et samal ajal, kui varasemad uuringud on aidanud kiusamise olemust ja dimensioone paremini mõista, esineb veel hulganisti ebaselgust selles osas, kuidas avalduvad kiusamise kogemuse tagajärgede mõjud täiskasvanueas, sh täiskasvanuna õppides (Yahn, 2012; Delara, 2016; Camodeca & Nava, 2020). Uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas ja millist mõju avaldab koolieas saadud kiusamise kogemus täiskasvanute osalusele elukestvas õppes.

Eesmärgist tulenevalt kõlab uurimisküsimus järgnevalt: Kuidas kogevad ja mõistavad täiskasvanud koolieas saadud kiusamise kogemuste mõju täiskasvanu eas õppides? Uurimisküsimusele vastuse leidmiseks viisin läbi kvalitatiivse uurimuse. Empiiriliste andmete kogumiseks kasutasin poolstruktureeritud intervjuud ning andmete analüüsimiseks kasutasin temaatilist analüüsi meetodit. Tulemustest selgus, et koolieas saadud kiusamise kogemus avaldab mõju edasisele õppimisele, kuid mõju ulatus ning sisu on ajas muutuvad. Kiusamise kogemuse järgselt kogetud positiivsed õpikogemused võivad parandada suhtumist õppimisse ning tõsta õpihuvi, mis vahetu kiusamise kogemuse järgselt võis olla madal. Seejuures ei pruugi väheneda või kaduda kõik kiusamise kogemuse tagajärjel esile kerkinud mõjutused. Näiteks võib säilida teatav ebakindlus ning keerukamad või uudsed õppimisega seotud väljakutsed võivad tekitada ärevust ning kõhklusi enda võimekuses nendega toime tulla.

Võtmesõnad: Kiusamise fenomen, kiusamise rollid - ohver, kiusaja, kõrvalseisja, elukestev õpe, täiskasvanud õppija.

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.