Magistritöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas Eesti meediatekstides kõneldakse andekast täiskasvanust, ja keskenduda täiskasvanuandekuse fenomeni tähenduse sotsiaalsele konstrueerimisele valimisse kaasatud meediatekstides. Lähtepunktiks oli võetud eelnevad andekusega seotud uuringud, eesotsas Halliki Põlda 2019. aasta kaitstud doktoritöös (2018b) osutatud täiskasvanuandekuse edasiuurimise vajadusele. Lähtudes peamisest uurimisprobleemist „Kuidas on täiskasvanuandekust konstrueeritud Eesti meediatekstides ja millised eluvaldkonnad tõusevad selle käigus esile?“, otsisin vastust järgnevate uurmisküsimustega: milliste keelevalikute ja aladiskursuste kaudu konstrueeritakse täiskasvanuandekuse diskursust?; millises kontekstis konstrueeritakse täiskasvanuandekust?; milline kuvand tekib andekast täiskasvanust analüüsitud artiklite põhjal?

Uuringu tulemusena selgus, et täiskasvanuandekuse diskursust konstrueeriti kolme alamdiskursuse kaudu: 1) andeka inimese elukäiguga seotud elukaarediskursus, 2) täiskasvanuandekuse konstrueerimist majandusressursina iseloomustav majandusliku edu diskursus ja 3) ümbritsevast keskkonnast ja indiviidist endast tulenevaid tegureid käsitles täiskasvanuandekuse mõjurite diskursus. Nende diskursuste sulamina kerkis esile täiskasvanuandekuse tugev seos vanusega ja uusliberalistliku ideoloogiale omaste väärtustega.

Võtmesõnad: andekus, täiskasvanuandekus, diskursus, sotsiaalne konstruktsionism, loomulikustamine

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.