11. märtsil 2015 aastal alustas Kristel Kaltenbach 6 kuud kestvat ja 1500 kilomeetri pikkust matka Apalatši mäestikus kulgeval märgistatud matkarajal. Matka alustades oli ta teadlik, et tahab kogemuse põhjal kirjutada magistritöö autoetnograafilise uurimusena, kasutades andmete analüüsiks visuaalset andmestikku − matkal tehtud fotosid. Samuti oli selge, et ta soovib uurida transformatiivse õppimise avaldumist pikamaa matka kontekstis. Kristel Kaltenbach on matkamisega, sealhulgas pikamaa matkadega, tegelenud umbes 10 aastat, seega polnud tegu tema esimese sellelaadse kogemusega. Ta proovib matkad alati läbi mõelda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik – ka sellel korral.

^{Tähendusrikas foto (Allikas: Kristel Kaltenbachi magistritöö)}

Üks kõige olulisemaid küsimusi inimkonna ajaloos on seotud endaks saamise ning enesekontseptsiooniga, on väitnud Irvin Roth. Kristeli Kaltenbachi matkakogemuse juures olid esil just minakontseptsiooniga seotud psühholoogilised perspektiivid, teemad seoses iseendast arusaamisega läbi ebamugavustunde, läbi suhestumise keskkonna ning selle ressurssidega. Olulise küsimusena oli esil: “Mis teeb minust minu?”. Matkakogemuse tulemusi analüüsides sai Kristel kindlalt väita, et esil oli soov ja tahe mõista ning märgata iseennast, maailma ja luua nende suhtes ja suhestumises mõtestatud tasakaal.

Transformatiivne õppimine on täiskasvanuhariduse olemus

Pikamaa matkad on muutumas üha populaarsemaks, eeldades inimeselt initsiatiivi ja motiveeritust. Matkad on tihti stressirohked ja ettearvamatud, olles seeläbi hea võimalus transformatiivseks õppimiseks.

Oma uurimistöös tugines Kristel Kaltenbach põhiliselt Jack Mezirow’ile ja tema 1990.ndatel välja töötatud transformatiivse õppimise teooriale. Jack Mezirow mõistab täiskasvanuhariduse eesmärgina autonoomselt mõtlevat ja ennastjuhtivat õppijat, kes suudab luua tähendusi iseendast ja maailmast. Õppija mõtestab läbi transformatiivse õppimise oma arusaamu, uskumusi, väärtuseid, hinnanguid ja eelduseid eesmärgiga mõista, anda tähendusi ja saada uusi teadmisi. Tranformatiivse õppimise eesmärk on jõuda täiuslikuma ning terviklikuma mõistmiseni maailmast ja iseendast. Õppija vastutus on luua soodsad tingimused tähenduslikeks õppimiskogemusteks.

Autoetnograafilise uuringu võimalused ja riskid

Kõige olulisem autoetnograafilise uurimuse tunnus on uurija enda roll ainukese uurimissubjektina, mis loob läbiviimisel teatavaid eeliseid, kuid ka riske, väidab Leon Anderson. Kuna uurija on ise uuritav ning seeläbi kogemuse vahetu kogeja, on risk informatsiooni ülekülluse tõttu olukorras kontrolli kaotamisel. Samast juurest tuleb ka üks autoetnograafiale omane eelis – uurija on ise kogemuse keskmes. See võimaldab uurijal kogemusele teadlikult läheneda, eesmärgiga mõista iseennast ning seeläbi ka teisi.

Samas märgib Phiona Stanley, et autoetnograafilise uurimuse kirjutamisel on oht iseendasse liialt ära kaduda, mis võib tulemuste kvaliteeti mõjutada. Esimese katse magistritööd kirjutada tegi Kristel aastal 2016, kuid ta tunnetas kogemusest tulenevaid emotsioone liialt intensiivselt ning uuringu kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks lükkas kirjutamise aastasse 2019. Selleks ajaks olid emotsionaalsed piirangud taandunud ning ta tundis, et suudab kogemust objektiivselt hinnata.

Magistritöö autor leiab, et autoetnograafiline uurimus võimaldab õppimise kogemust sügavuti analüüsida ning kogejat õppijana paremini mõista. Ainuüksi kogemuse olemasolu ei pane õppijat mõtestama iseennast ja maailma. Selle jaoks on tarvis kogemusele teadlikult läheneda eesmärgiga seda mõista. “Kogemuse mõistmine on inimeseks olemise kõige olulisem eeldus,” on öelnud Jack Mezirow.

Kristel Kaltenbach kaitses magistritöö Tallinna Ülikoolis haridusteaduste instituudi elukestva- ja mitteformaalõppe suunal 2019. aastal, juhendajaks Marin Johnson (MA). Magistritööga „Tähendusperspektiivide ja tähendusskeemide muutumine transformatiivses õppimises pikamaa matkal“ saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA 

--

Autor:  Piret Lõuk on Tallinna Ülikooli andragoogika I kursuse magistrant piret.louk@gmail.com ja artikkel valmis kursuse andragoogi kommunikatsioonioskused raames.