chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - En digital mötesplats för vuxenutbildare i Europa

Blogg

Õdede väljaõppe olulisele osale- mentorlusele- tuleb pöörata rohkem tähelepanu

01/05/2020
av Maris Lilleväli
Språk: ET

Igas eluvaldkonnas vajab õppija või vähese kogemusega isik juhendamist. Paljud koolid ja töökohad on selleks väljaõppe ja uute ülesannetega toimetulemise osana sisse viinud mentorluse. Mentorite tegevuse kvaliteet sõltub suuresti nende professionaalsusest ja professionaalsest identiteedist. 

Õendusmentolus on õdede väljaõppes oluline osa. Tegemist on kogemustega õe ja alles tööd alustanud õe või õendusüliõpilase vahelise, dünaamilise, pikaajalise ja mõlemapoolse õpisuhtega, mis hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, pakub tuge ning soodustab nii erialast kui ka isiklikku arengut. Õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemist on uurinud Jekaterina Umjarova, kes kaitses eelmisel aastal ka selleainelise magistritöö. Töös põhjendab ta uuringu vajadust järgnevalt: “Uurijana ja mentorina tundsin isiklikku huvi teiste õendusmentorite professionaalse enesemääratlemise kogemuse vastu. Olen õendusmentorluse teemaga seotud 22 aastat (olen nii ise õendusmentoriks olnud kui ka teisi õendusmentoreid juhendanud).“ 

Mentori rollide näevad õed järgnevalt: õpetaja, psühholoog, suunaja, kaasvastutaja, eeskuju, kaasamõtleja, proaktiivne kaasõppija, hindaja, motivaator, hinnatav, väärtuste edasikandja, keeruliste teemade arutaja. Õendusmentorite professionaalne identiteet areneb erialase töö ja mentorluse käigus. Identiteedi kujunemist toetavad kogemused, refleksioon, praktikakogukonda kuulumine, eeskujud nii kunagiste juhendajate, kui ideaalide näol. Oluliseks peetakse ka õpetamise alast õpet ning selle rakendamist enda töös.

Õendusmentorlust kirjeldavad õed kui väga isiklikku, tähendusrikast ja emotsionaalset tegevust. Mentorlus pakub neile rõõmu, rahulolu ja eneseväärikuse tunnet ja naudingut, eriti kui nad näevad õppija arengut ja saavad õppijalt tänuavalduse. Negatiivseid emotsioone tekitavad õppijate mittemotiveeritus ning kriitilised intsidendid, mis võivad patsiendi tervist ja elu ohustada. Üksmeelselt määratletakse mentorlust eelkõige kui võimalust professionaalseks ja isiklikuks arenguks, eneseteostamiseks, inimväärikuse tunde tõstmiseks.

Mentorlust tajutakse positiivsena ja selles rollis tuntakse ennast kindlalt, kui õendusmentoril on piisavalt erialaseid teadmisi ja kogemusi ning on olemas ka juhendamise alased teadmised. Vastasel juhul püütakse mentorlust vältida või juhendatakse ebaefektiivselt. Uuringu andmete analüüsi põhjal saab väita, et õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemisel on kesksel kohal õpetamisalane õpe ning selle rakendamine oma juhendamistegevuses. Mentoreid küll koolitatakse, kuid mentorid tunnevad puudust jätkukoolituste ja mentorite kogukonna järele. 

Jekaterina Umjarova lõputööga “Õendusmentorite professionaalse identiteedi kujunemine”  saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA.

--

Maris Lilleväli on Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõppe esimese kursuse üliõpilane

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email