chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

En digital mötesplats för vuxenutbildare i Europa

 
 

Blogg

Innovatsioon hariduses: toimivate lahenduste otsinguil

26/10/2015
av Georgi SKOROBOGATOV
Språk: ET
Document available also in: EN

*Foto näituselt „Black Mountain. Interdistsiplinaarne eksperiment 1933 – 1957”, avatud kuni 27.09.2015 Berliinis asuvas muuseumis Hamburger Bahnhof – Museum für Gegenwart.
 

Hariduse valdkond satub tänapäeval küllaltki tugeva kriitika alla, milles rõhutatakse, et ajad muutuvad ning haridus peab samuti muutuma. Me vajame uuendust. „Oh Jumal küll” – ütleb järjekordsest muutmisalgatusest väsinud õpetaja klassis või koolidirektor. Kas on siis võimalik õppida, kuidas muutused või uuendused meie jaoks nii tähtsas valdkonnas targalt ellu viia? Õppe- ja kasvatustöö on ju see, millest paljud meist hoolivad väga. Tunnetame üha rohkem, et teistsugune tulevik on võimalik. Nagu ütleb Seth Godin raamatus „Learning Reimagined” (Õppimise uus kuvand): „Taasloogem ennast, et anda teistsugusele maailmale paremad ülikooli lõpetajad.”


Suurte küsimuste aeg
Maailmas on olemas palju algatusi, mille raames tegeletakse innovatsiooniga haridusvaldkonnas (nt WISE), maailma eri paikades kerkivad esile mitmed koolid, programmid, ülikoolid, kes on otsustanud toimida teistmoodi. Kõnealuste muutuste keskmes on valmidus püstitada mõni suur küsimus. Raamatu „Learning Futures” (Õppimise tulevikuvisioonid) autor Keri Facer kutsub meid üles mõtisklema järgmiste fundamentaalküsimuste üle. Milleks on haridust vaja? Mida on vaja, et elada maailmas hästi? Mis on see, mida meil tarvis läheb? Kuidas saame luua mõttekaid, mitmeid olelusviise ühendavaid õppimise ja elamise viise? Kuidas saame luua maailma, milles on elu mõte elu ise?
Need küsimused ajendavad meid seadma kahtluse alla hariduse eesmärki puudutavad kõige fundamentaalsemad eeldused. Nimetatud küsimused võiksid olla ekspertide, vanemate, tudengite ja ühiskonna vahelise pideva arutelu aluseks. Mida kujutavad aga endast küsimused, mida peate oma kolleegidelt ja tudengitelt küsima? Pealegi, kuidas saame kujundada vastuste abil mõttekamad õppimisvõimalused kõigile?

Segane innovatsioon
Kogu õppe- ja kasvatustöö toimub sotsiaalses kontekstis. Millised on siis „meie” kontekstid? Mida need meile tänapäeval ütlevad? Mida me märkame, tunnetame, kogeme tänapäeval? Mida see räägib õppimise tuleviku kohta?
Innovatsioon on võime vormida julged ideed tegudeks. Zaid Hassan leiab oma raamatus „The Social Labs Revolution” (Sotsiaallaborite revolutsioon), et: „Innovatsioon ei ole tõhus protsess – see on segane.” See, mis on innovatsioon ühes kontekstis, ei pruugi olla sama teises. Innovatsioon tekib inimeste ühenduses, kus keskendutakse paljude asjade katsetamisele ning eduka innovatsiooni saavutamisel oma tee leidmisele. See tähendab vajadust küsida tõemeeli, kui väga me seda tahame. Kõik tuleneb valmidusest astuda mängu (Zaid Hassan). Ehk siis, kas oleme õpetajate ja õppejõududena kohustunud mängima tundmatul väljakul? Kuna tegemist on vähem tallatud rajaga, võivad abiks olla mõned lähenemised, nt sotsiaalsete laborite lähenemine, U-teooria ja disainmõtlemine. Nimetatud lähenemiste kasutamisel tekib teatud kujuga struktuur, mis on abiks innovatsiooni segases protsessis liikumisel.

Innovatsioon praktikas
Innovatsioon on selline kunstivorm, millega tuleb tegeleda pidevalt. Iga õpetaja/õppejõud peaks arendama endas teadmishimu, oskust tegutseda ilma kavata, julgust võtta riske. Sellega kaasneb vajadus uuriva mõistuse järele: mida on vaja praegu, et muuta õppetöö mõttekaks? Innovatsioon ei ole ühekordne pingutus, vaid pidev toimivate lahenduste otsing. Praktika on see, kui te asute teekonnale ja ehitate teed kõndides. Samal ajal peate olema paindlik ja valmis reageerima teekonnal esinevatele mis tahes muutustele.
MoveMakers sooritas 1,5-aastase õppeprogrammi osana sondeerimisreisi Madalmaadesse, külastades innovatsiooni mõistmise eesmärgil küllaltki erinevaid algatusi (nt bAmsterdam, Handshake, Team Academy, Knowmads, Freedom Lab jt). Järgnevalt esitame mõned tähelepanekud seal kuuldust ja nähtust.

  • Eksimine on õppimise üks osa. Sellest lähtuvalt võiksime viljeleda kõigi õppijate seas eksperimenteerimise vaimu.
  • Eneseorganisatsioon ja vastutuse võtmine enda õpingute eest. Knowmads ärikoolis on 50% õppetööst korraldatud õppurite endi poolt. Oluline on toetada vastutuse võtmist enda õpingute eest juba varajases eas.
  • Ruum on oluline. Materjal, tehnika, ruum, vahendid aitavad võtta kasutusele praktiline lähenemine õppetöösse, aidates seeläbi selgitada ideid teistele silmapilkselt ja ammendavalt.
  • Õppimine toimub koostöös ja meeskondades. Meeskonnapõhise õppetöö lähenemist saab kasutada, et aidata mõnedele tänapäeva elu väljakutsetele vastata.
  • Õppimine reaalelus ja reaalelult. Õppijate jaoks asjakohaste ja mõttekate ülesannete koostamine. Ettevõtluse koolis TeamAcademy on õppetöö kujundatud oma äri arendamisest lähtuvalt.
  • „Õpetaja” on abistaja. Abistaja annab üksnes piisavad suunised, toetab mõtisklust ning teab, kuidas ennast kehtestada.

Kõnealuste põgusate tähelepanekute lugemisel võib tekkida imestus: mis siis teeb seda kõike uuenduslikuks? Kas see ongi see, mida õppimine peab endast kujutama? Alati. Tundub, et mõnede programmide ja algatuste raames on otsustatud õppetööd käsitleda holistlikust vaatenurgast lähtuvalt; nendes tehakse lihtsalt seda, mis vajab tegemist. Nimetatud programmide ja algatuste raames on võimalik luua enne, kui on liiga hilja. Nendes ei oodata suundumuste tekkimist, vaid luuakse neid ise. Nende raames küsitakse pidevalt: „Mida kujutab endast keskkond, milles ma tahaksin õppida?” ning seejärel luuakse selline keskkond.
Niisiis, meie aja tõeline loominguline väljakutse algab praegu: see on vajadus olla kasvatustöö ja mõtteka õppetöö kujundaja iga päev. Väljakutse seisneb just meie jaoks oluliste asjade tegemises ja julguses öelda „See ei pruugi toimida” (Seth Godin). Seega, tuleviku õppetöö kujundamine seisneb loovuse, eksperimenteerimise ja pidevate ebaõnnestumiste tervitamises kõigi õpetajate ja õppejõudude seas.


Piret Jeedas, MoveMakers: olen tõeliselt põnevil õppimisest väga mitmekesises rühmas, kus inimesed on niivõrd agarad haridust muutma. Olen siin selleks, et õppida ennast kui täiskasvanute koolitajat tundma ning esitada endale väljakutse leiutada õppetöö prototüüp, mida saab reaalelus testida.

Esmakordselt avaldatud: MoveMakers.eu

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Bild för DUSANA FINDEISEN

    "Innovation is not one time effort, but a constant search for what works". I couldn't agree more Inovation is everywhere, if it is closely connected with our way of living (not only with work). Sometimes innovation is when we ask once more the same questions we asked years ago....but now we get different answers. I would say that in adult education there is a lot of freedom and what counts is how responsive or anticipating we are  regarding the needs adults have. They are pragmatic learners, so we, adult educators have to be pragmatic as well.