chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - ePlatforma za izobraževanje odraslih v Evropi

Spletni dnevnik

Õpime internetis - aga kas mõisted on selged?

14/09/2020
objavil EPALE Keskus Eestis
Jezik: ET

Täiskasvanuõppe alaste mõistete üle arutamine on EPALE kasutajaid paelunud keskkonna loomisest saati. Siin on mõned näited varasematest sõnavõttudest:  

Minnes 2020. aasta kevadel üle täielikult distantsõppele kõikides haridusastmetes, rääkisime me erinevatest õppevormidest, -keskkondadest, -meetoditest ja -viisidest kasutades erinevaid mõisteid. Eriolukorras saime ühiskonna ja kogukonna tasandil sellega väga hästi hakkama - saime üksteisest aru, peamine, et õppimine jätkuks. Nüüd, uue õppeaasta alguses võiksime leppida eesti keele jaoks suhteliselt uute, kuid juba väga laia leviku leidnud kasvatusteaduslike interneti vahendusel õppimisega seotud erialamõistete tähenduses. Õppimise kvaliteedi seisukohalt on oluline, et oskusterminid oleksid ühiselt arusaadavad nii koolitaja-koolitaja, koolitaja-tellija, koolitaja-õppija kui muudel tasanditel suhtlemises. Paljud alltoodud mõistetest on inglise keeles kasutusel laiemalt ja on juba defineeritud. Me ei saa eesti keelde võõrkeelseid definitsioone üks ühele üle võtta, sest mõisted kujunevad alati kontekstist lähtuvalt. 

Kutsume selleks üles Eesti koolitajate kogukonda arutama antud lehel kirjalikult nende mõistete üle, mille tähendus ei ole veel meil selgelt defineeritud, ühiselt mõistetav või vajab ümbervaatamist. EPALE Eesti keskus modereerib arutelu ning kaasab sellesse ka filolooge. Kirjaliku arutelu tulemusel teeme ettepanekuid Emakeele Seltsi keeletoimkonnale ning Eesti Keele Instituudile (EKI) Sõnaveebi ja Haridussõnastikku mõistete lisamiseks ning definitsioonide täpsustamiseks.

Koolitajate mittekonverentsil pealkirjaga "Hübriidkoolitus", mis leiab aset 29.10.2020, teeb arutelu tulemuste mõjust ülevaate Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi emakeeleõpetuse dotsent, Emakeele Seltsi liige, Haridusterminoloogia komisjoni juht Helin Puksand. 

Foto: NeONBRANDUnsplash

 

Täiskasvanute e-õppega seoses eesti keeles kasutusel olevad mõisted 

digivahendid - digilahendused, -keskkonnad ja –õppevara.1 

digilahendused - erinevad tarkvaralised lahendused, veebi-ja mobiilirakendused.1 

digikeskkond - info-, koostöö- või suhtluskeskkond internetis, nutiseadmes või arvutis.1 

digiõppevara - õppematerjalid, sh e-õpikud, õppeotstarbelised veebivideod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebitestid, õpiobjektid, mis on avaldatud digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel).1

distantsõpe, distantskoolitus, kaugõpe - õppevorm, kus õpitakse pms iseseisvalt ja kaugõppesessiooni ajal toimuva õppetöö kaudu, tänapäeval e-õppe meetodeid kasutades. Vastand: statsionaarne õpe. Inglise keeles: distance learning. 2: Lk 184. Samas kaugõpe - asünkroonne, tunde saab taaskasutada, tunnis ei toimu akadeemilist arutelu3

e- - elektrooniline, elektron-, nt e-kool, e-kursus. 2: Lk 78.

e-õpe - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), Internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele (Õppiv Tiiger). EKI Sõnaveeb

e-koolitus - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv koolitustegevus. E-koolituse läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), Internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkondi jms eesmärgiga tõsta koolituse kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele koolitusviisidele, tõhusamale koostööle koolitatavate vahel ja uutele koolitusmeetoditele. EKI Sõnaveeb

hübriidkoolitus, hübriidüritus - mõistet ei ole defineeritud. Hübriid - asi, mis ühendab mitut liiki tunnuseid, stiile vms EKI Sõnaveeb. Kas see on sama, mis on põimõpe?

kontaktõpe, silmast-silma õpe (halb), vahetu õpe (halb) - õpetaja ja õppuri(te) vahetus suhtluses (sh e-õppes) toimuv õpe, nt loeg, seminar, juhendamine, konsultatsioon. Vastand - iseseisev õpe.2:209 Ehk sama, mis on 

MOOC - (ing.k. Massive Online Open Coourse)- vaba juurdepääsuga e-kursus. (Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse definitsioon)

online-kursus (ing.k. web-based course, online course), veebikursus, veebipõhine kursus - Kursus, mis toimub täielikult Interneti vahendusel. Valdavalt kasutatakse õppetöös ja suhtlemisel veebipõhist tarkvara. EKI Sõnaveeb. Kuidas eristada kursuseid, mis toimuvad reaalajas ja mille läbimine on võimalik juhendaja olemasolust sõltumata enda valitud ajal, ehk nn 24/7 e-koolitus, 24/7 e-kursus? 

põimõpe - õppemeetod, mida viiakse läbi videokonverentsi tarkvara kaasabil põimõpperuumis, kus õppijad jagunevad füüsilise klassiruumi ja oma kodude vahel. Ideaalselt tagab sama elamuse, mis kontaktõpe, kuid tehnoloogia (virtuaalreaalsus, liitreaalsus) ei ole veel päris valmis3. Kuid EKI haridussõnastikuspõimõpe, kombineeritud õpe (ing. k. blended learning, combined teaching) - õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult auditoorset ja e-õpet. Samas kombineeritud õpe, segaõpe, b-õpe, kombiõpe (ing.k. blended learning) - Õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult e-õpet (eelkõige veebi vahendusel toimuvat) ja auditoorset õpet. EKI Sõnaveeb. Milline mõiste ja definitsioon on kõige täpsemad, kõige aktuaalsemad, jäädavamad? 

ruumikoolitus - ei ole defineeritud, kuid on kasutatud veebikoolituse vastandina. Kas on ka õuesõppe vastand? Kas on sama, mis on kontaktõpe?

veebikeskkond - kindla otstarbega veebilehistik (nt otsinguks, suhtluseks, õppimiseks). 2: Lk 455

veebiseminar, veebinar, vebinar, (ing. k webinar) - Veebi vahendusel toimuv seminar, mis viiakse läbi veebilehitsejat ning audio- ja videovahendeid kasutades. EKI Sõnaveeb 

veebipõhine - veebi võimalusi kasutav, nt veebipõhine kursus, projekt, õpikeskkond. 2: Lk 455

veebiõpe, veebipõhine õpe - õpetamine ja õppimine internetis või firma sisevõrgus, mille eelduseks on veelihehitseja olemasolu igal õppuril. 2: Lk 456.

virtuaalkoolitus, virtuaalõpe - virtuaalses keskkonnas toimuv õpe. EKI SõnaveebVirtuaalne - arvuti abil loodud; võimalikkusena käsitatav, põhimõtteliselt võimalik; näiv, teostatud teisiti, kui näib. EKI Sõnaveeb

 

Milliseid täiskasvanuõppe alaseid internetis õppimisega seotud mõisteid oleks vaja täpsustada lisaks ülaltoodule? 

Kuidas kasutate neid mõisteid teie? Millise tähenduse neile omistate? Millised definitsioonid vajavad sõnastamist ja ümbersõnastamist?

Palun lisage oma kommentaarid just selle postituse alla, sest nii saame me neid kokku koondada ja arutelust saavad osa võtta ka need kogukonna liikmed, kes ei ole Facebooki kasutajad või kogukonna grupi liikmed. Selleks on vajalik EPALE kasutajana sisse logida. Sisselogimine on väga lihtne, nagu ka uueks kasutajaks registreerimine. Kui siiski tekib sisselogimise või registreerimisega raskusi, siis aitame hea meelega, kui annate meile märku aadressil epale@kutsekoda.ee 

Kirjalik arutelu toimub sellel lehel perioodil 14.09-05.10.2020. 

---

ALLIKAD

1. SA Kutsekoda ja Tallinna Ülikooli Täiskasvanute koolitaja digipädevuste ja koolitusvajaduse uuring

2. Erelt, T., Kala-Arvisto, U., Tamm, E., Kadakas, M., Kraav, I., Maanso, V., Puksand, H., Unt, I.. (2016). Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Tallinn: Eesti keele sihtasutus.

3. Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi 09.09.2020 akadeemiline arutelu 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email
  • Slika za %user
    Suur tänu võimaluse eest kaasa rääkida ja asja tuuma ning sobivaid sõnu kaaluda!

    • digikeskkond - info-, koostöö- või suhtluskeskkond internetis, nutiseadmes või arvutis.1 - arvan, et tasub selles loetelus eraldi välja tuua, et digikeskkond võib toimida ka sotsiaalmeedias ja see võib olla ka spetsiaalne e-õppe keskkond, näiteks moodle. Samuti võiks olla hea viidata vaba juurdepääsuga e-kursustele digikeskkonna selgitamisel?

    • digiõppevara all on märgitud ka õpiobjektid - selle definitsioon võiks olla: 1. digitaalne õppematerjal mingi väikesemahulise teema käsitlemiseks 2. digitaalne interaktiivne õppematerjal, mis on: taaskasutatav, terviklik, toetab õppimist, vastab tehnilistele standarditele. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus (link is external)

    • veebitahvel – interaktiivne sein materjalide jagamiseks, kommenteerimiseks, näiteks Padlet (link is external)

    • "Hübriid-" on võõrlaen ja viitab lihtsalt omaduste segule, meenutab bioloogiat, ristandeid lillede seas. Hübriidkoolituse mõistet ma ei poolda, põimõpe on parem, sidusam, rõhutab rohkem seda, et erinevates kohtades reaalajas toimuv õppimine on põimitud. Toetan Kadi mõtet, et see sõna on ilus ja pealegi eestikeelne. Kombineeritud õpe on veel üldisema tähendusvarjundiga, seda võib mõista väga laialt, ka selles tähenduses, et koolitust kombineeritakse mentorlusega, klassis kohal käimist kombineeritakse iseseisva tööga jms

    • „koolitaja poolt mittejuhitud koolitus“ kõlab ka mulle kohmakalt. Sellest võib aru saada nii, et osalejad ühiselt juhivad, näiteks kovisioon on sedasi toimimise viis, et kui meetod on selge, siis see pole koolitaja poolt juhitud, vaid kordamööda. Selle asemel saaks öelda ehk kuidagi õppija kaudu, õppija tempos kulgev koolitus?

    • põimõpperuum - ma arvan, et seda mõistet pole tarvis, see justnagu viitaks mingile erilisele ruumile, justnagu saaks põimõpet teha ainult stuudios, kuid tegelikult on see võimalik paljudes ruumides, samuti õues, kui tehnika on sobiv, tundub mulle

    • sünkroonne ja asünkroonne suhtlus – otsesuhtlus / reaalajas suhtlus ja vastuse ootamisega suhtlus, kuidas asünkroonset saaks veel öelda?. EKI Sõnaveeb annab: asünkroonne õpe: Õpe, mille puhul iga õppija õpib ise ajal ja omas tempos (nt CD-ROM-i abil, e-posti või foorumi teel)

    • podcast – taskuhääling, on sellele paremaid vasteid? EKI Sõnaveeb annab: raadioprogramm, video vm multimeedia fail, mida saab internetist oma arvutisse või nutitelefoni alla laadida või striimida; vastav salvestusviis

    Üleskutse koostööle: hakkasin kolleegide abiga koostama seletavat argisõnastikku koolitajalt koolitajale, mis katab kutsestandardi mõisteid, arengukavade ja väljundipõhise õppekava koostamiseks vajalikke mõisteid ja veel mõnd valdkonda. Esialgu on see koolitajate koolituse õppematerjal, hiljem saab avalikuks ressursiks. Olen tänulik, kui leian veel inimesi, kes koolitavad noori ja/või täiskasvanuid ja kes soovivad pakkuda mõisteid, argikeelseid selgitusi ja/või osaleda olemasoleva teksti täiendamises ja parandamises. Olen teadlik, et EPALEl on oma mitmekeelne sõnastik töös, samuti et on olemas mitmeid teisi allikaid.

    Toredat arutelu, Uku Visnapuu 5121616 uku@escu.ee
  • Slika za %user
    Tere! Veebi, interneti, digi- ning ka küberruumi mõistetel võiks põhjalikumalt peatuda, et nendest paremini aru saada. Enn Tõugu kirjeldab lihtsalt ja arusaadavalt need mõisted lahti raamatus "Arvutid, küberruum ja tehismõistus". Näiteks ei saa surfata internetis, vaid ainult veebis. Tõugu täpsustab ka ruumi mõistet, et ruum on mingi keskkond, kus kehtivad oma seaduspärasused ja et küberruum on interneti ja sellel paikneva rakenduskihi peal oleva tegutsejate kiht (sõnastikus seda vaja täiendada). Võimalik, et peaksime rääkima hoopis küberruumikoolitusest? Isiklikult meeldib ka väljend värkvõrk (asjade internet, lk 148) - miks mitte seda kasutada koolituse kontekstis, et kaardistada millised internetiga seotud tehnilisi vahendeid me konkreetseks e-õppeks või -koolituseks vajame? 

    E-koolituste kontekstis tulevad mängu olulised mõisted: küberturvalisus, infoturve ning infoeetika, mida ei leidnud haridussõnastikust. Infoeetikast kirjutab Silvi Metsar kõrgkooliõpikus "Infoteadused teoorias ja praktikas", lk 450. Samas on kirjutatud ka uue kirjaoskuse uuringutest (lk 324), saab täpsustada mõisteid digipädevus ja infopädevus (lk 201, 155 jt). Õpikust saab täiendust ka pädevuspõhisuse ja pädevuspõhise õpikeskkonna kohta, milles e-õppel on oluline koht (lk 618), mis võiks lisada haridussõnastikku.
  • Slika za %user
    Nõus Kadiga, et mõiste ruumikoolitus on kõige vähem sisuline või siis valele sisule juhatav.
    Isenesest on meil ju erinevad ruumid, sh ka veebiruum, kus kohtuda.
    Ka mina olen kohmetult püüdnud leida õiget sõna kui arutlusel on, kas füüsilise kokkusaamisega koolitus või veebiruumis toimuv õpe. 
    Lisaks siis veel erinevus live õpe veebis või veebikursus, mis võib olla ette salvestaud, kas need siis vastavalt juhitud ja mittejuhitud koolitused? Tundub ka natuke meelevaldne otsus...
    Uus aeg nõuab uusi mõisteid, et ootused vastaksid tegelikkusele!
    :-)
  • Slika za %user
    Tere!
    Mina ei olnud ausalt öeldes varem kuulnud mõistet põimõpe, aga see on väga ilus eestikeelne sõna, mida hakkan kindlasti kasutama, aitäh uue teadmise lisamise eest mu tänases päevas!. Toetan väga selle laiemalt kasutusele võtmist ja. Mulle meeldib, et sellesse sõnasse on kenasti sisse kirjutatud, et on põimitud erinevad õppimisviisid.
    Mis puutub teistesse mõistetesse, siis -
    MOOC akronüümi lahtikirjutust sooviks täiendada. Koolitusel "MOOC - miks, kellele ja kuidas?" tegid Lehti Pilt ja Triin Marandi selgeks, et kindlasti tuleb siin arvestada ka esimese sõna - inglise massive - ehk piiramatule arvule osalejate aspektiga. Selles mõttes ei ole tegu tavalise e-kursusega. MOOCi puhul oluline ka, et see ei ole nö passiivne, veebis üleval olev õppematerjal, vaid selle käigus läbiviijad või tuutorid aktiveerivad osalejaid, kursusel osalejad saavad osa võtta ka foorumite aruteludest, mis loob suhtlusvõimaluse ja paneb aluse õppijate ja õpetajate kogukonna tekkeks.
    Ma ei ütleks ka et MOOC on sama mis iseseisev õpe. MOOC on üks võimalus iseseisvaks õppeks, aga iseseisev õpe ei pruugi olla MOOC.
    Kõige kohmakam ülaltoodud mõistetest oli minu jaoks ruumikoolitus. See tundus kõige vähem sisuline ja ainus kasutusvõimalus oleks praegusel ajal rõhutamiseks, et toimub ruumis, mitte veebi teel, aga selle osundamiseks on paremaid 
    termineid. 
    Hoogsat arutelu ja selgust mõisteterägastikku soovides,
    Kadi



  • Slika za %user

    Lisan siia põimõppe selgituse Haridussõnastikust. TLÜ haridustehnoloogid on lisaks põimõppele toonud juurde paindõppe termini, mille kohta ma selgitust veel ei oska anda. 

    põimõpekombineeritud õpe, {segaõpehalb ● õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult auditoorset ja e-õpet
    ingl blended learningcombined teaching
    sks Blended Learning ngemischtes Lernen n
    sm monimuoto-opiskelusulautuva opiskelu
    vn комбинированное обучение
  • Slika za %user
    Inglise keeles mõiste webinar tähendus ei ole eesti keeles veebiseminar, vaid pigem veebis toimuv loeng (kontaktõppega paralleele tõmmates ringauditooriumi loeng) Lähtume loogikast, mida ka videokonverentside pakkujad kasutavad. Selle kohta on ka pikem selgitus EPALE ajaveebis: https://epale.ec.europa.eu/et/blog/kas-webinar-ikka-paris-koolitus
  • Slika za %user
    Hübriidkoolitus või kombineeritud või põim katab kõiki õpetamise ja õppimise vorme, mitte ainult klassiruum ja distantsõpe samal ajal. Distantsõpet saab ka ilma koolitajata teha, vaadates neid MOOCe ja muid valmis e-õppe mooduleid. Tegelikult on ju ka koolitusvorme kontaktkoolituses, kus koolitaja ei pea osalema. Seepärast tasuks vahest meil ka kasutusele võtta mõiste koolitaja poolt juhitud või siis mittejuhitud koolitus. See mõiste on küll hetkel väga kohmakas, kuid mulle meeldibki eelkõige tähendusest aru saada ja alles siis mõiste väljamõtlemise juurde asuda. Instructor-led training (ILT) is facilitated by an instructor, either online or in a classroom setting. ILT allows learners and instructors/facilitators to interact and discuss the training material individually or in a group setting. Online instructor-led training is known as virtual instructor-led training (VILT). https://trainingindustry.com/glossary/instructor-led-training/
  • Slika za %user
    On olemas ka uus sõna "phygital learning environment" (physical + digital): a new concept where the positive aspects of the physical experiences are integrated with the useful opportunities offered by technology.
  • Slika za %user
    Jelena, kas sel mõistel ei ole mitte sama tähendus, mis hübriidil?