chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Elektronická platforma vzdelávania dospelých v Európe

Zdroj

Sotsiaaltöö täienduskoolitused Eestis: sotsiaaltöötajate ja koolitajate kogemused

Jazyk: ET

Autor Kadi Kass

Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade koolitustel osalenud sotsiaaltöötajate ja koolituste korraldajate kogemustest sotsiaaltöö täienduskoolitustega. Uurimuse eesmärgi saavutamiseks püstitasin alljärgnevad uurimisküsimused:

  • Millised on sotsiaaltöö täienduskoolitustel osalemise kogemused sotsiaaltöötajate ja TAI koolitusspetsialistide kirjelduste põhjal?
  • Kuidas sotsiaaltöötajad ja TAI koolitusspetsialistid põhjendavad sotsiaaltöö täienduskoolitustel osalemist?
  • Millised on sotsiaaltöö täienduskoolituste korralduslikud iseärasused sotsiaaltöötajate ja TAI koolitusspetsialistide kirjelduste põhjal?

Töö teoreetilises osas kirjeldasin täiskasvanueas õppimise teooriat, mis räägib täiskasvanud õppija iseärasustest ning tuginesin kirjandusele, mis räägib täiskasvanu ja sotsiaaltöötaja täiendusõppest. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Viisin läbi kolm poolstruktureeritud intervjuud kolme Lõuna-Eesti sotsiaaltöötajaga ning kahe Tervise Arengu Instituudi koolitusspetsialistiga.

Andmete analüüsimisel kasutasin temaatilist analüüsi. Koolituste teemade valiku kohta rääkisid uurimuses osalejad, et paljud teemad on kattuvad ning sageli tekib teemade küllastumise tunne. Kuna Eesti koolituste turg on vabal turul põhinev, kus koolitajad saavad koolitada teemadel, mis tunduvad neile vajalikud, tekib olukord, kus koolitusi korraldatakse palju. TAI spetsialistide arvamuse järgi ei ole koolituste teemad korduvad, mistõttu on vastuolu uurimuses osalenud sotsiaaltöötajate ja TAI koolitusspetsialistide kogemustes. Pigem soovivad uurimuses osalenud sotsiaaltöötajad koolitusi juurde teemadel, mis on seotud enesega nagu motivatsiooni arendamine ning koolitused supervisioonist lähtuvalt. See on ilmselgelt seotud supervisiooni võimaluste puudumisega, mida koolituste korraldamisel tuleks edaspidi arvestada.

Uurimuses osalenud sotsiaaltöötajate jaoks oli oluline, et koolitused oleksid praktilised ja seotud tööalaste kogemustega. Sotsiaaltöötajad hindavad teiste osalejate kogemusi ja kirjeldasid koolitusi, kus esineb nii negatiivsete, kui ka positiivsete kogemuste jagamist kui 61 ressurssi praktiliseks tööks. Sellest tulenevalt võib järeldada, et edaspidi võiksid koolituste läbiviijad kasutada koolitustel enam arutelusid ja püüda jõuda selleni, et koolitustel osalejad räägivad enda näidetest ja kogemustest praktilises töös või isiklikus elus. Koolitajate roll võiks olla praktiliste kogemuste seostamine teoreetiliste käsitlustega ning uute probleemilahendamise võimaluste tutvustamine.

Koolitajate roll on nii uurimuses osalenud sotsiaaltöötajate kui ka TAI koolitusspetsialistide arvates oluline koolituste õnnestumisel. Mida pädevam, enamate kogemustega ja isikupärasem on koolitaja, seda enam leiavad uurimuses osalejad, et soovivad tema koolitustel osaleda. Vaatamata sellele, et koolitaja palkamine on kallis, eelistavad TAI koolitusspetsialistid kasutada koolitajana nö oma ala eksperti, et koolitustelt saadud teadmised ja oskused osalejatele oleksid maksimaalsed.

Veebipõhistel täienduskoolitustel uurimuses osalejad ei ole osalenud ja leidsid, et see on nende jaoks uus lähenemine ja pigem soovivad nad koolitustel käia kohal, kuna sellega ollakse harjunud. Uurimuses osalenud sotsiaaltöötajad olid kahtlevad, kas nad osaleksid veebipõhistel koolitustel ning nad kõhklesid, kas saavad veebikeskkonnas hakkama. Nad rääkisid, et see koolituse vorm on kindlasti palju kättesaadavam ja ajasäästlikum võimalus end harida ning koolitustele minekuks ei pea mitmeid tunde liikluses viibima.

Uurimuses osalejad rääkisid, et koolitustele minekuga kaasnevad mitmed takistused, mis mõjutavad koolitustel osalemist. Näiteks räägiti koolituste kaugusest sotsiaaltöötaja elu- ja töökohast, millest lähtuvalt otsustatakse koolitustel osalemine, sest kui koolitused toimuvad Tallinnas, siis uurimuses osalejate sõnul on sinna minekuks väga pikk maa, mis eeldab varajast ärkamist ning hilist koju jõudmist. Koolituste asukoha olulisus koolitustel osalemist määrava tegurina, on kindlasti uurimuses osalenud sotsiaaltöötajate eripära, kuna nad elavad Lõuna-Eesti piirkonnas ja sageli toimuvad koolitused pealinnas. TAI koolitusspetsialistid rääkisid, et nemad peavad koolituste piirkonna valimisel lähtuma rahalistest vahenditest ning asjaolust, et kõikidel osalejatel oleks võimalikult lihtne koolitustele kohale tulla. Seetõttu sõltub koolituste korraldamine väljaspool Tallinna paljuski eelarvest. Võib öelda, et Lõuna-Eesti piirkonna sotsiaaltöötajad on halvemas olukorras võrreldes Tallinnale lähemal töötavate sotsiaaltöötajatega, mistõttu on enesetäiendus maapiirkonna sotsiaaltöötajatel raskendatud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsiaaltöötajate täienduskoolituste korraldamine Eestis on ebamääraselt reguleeritud, kuna koolitusturul korraldatakse koolitusi erinevatel teemadel ning erinevate koolitusasutuste poolt väga palju. Ühelt poolt loob see võimalused valida koolitusi, ent teiselt poolt muudab see koolituse maastiku Eestis ebaühtlaseks. Sellega on seotud nii teatud teemade ülekajastatus koolitustel kui ka teiste puudumine, aga ka erinevate sotsiaaltöötajate erinev võimalus osaleda täienduskoolitustel oma professionaalsuse säilitamiseks ja tõstmiseks.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud TÜ digitaalarhiivis DSpace.

Autor (autori) zdroja: 
Klarica Topper
Dátum publikácie:
nedeľa, 31 máj, 2015
Jazyk dokumentu
Typ zdroja: 
Štúdie a správy
Krajina:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn