Koostöös õppimine lähtub andragoogilistest põhimõtetest ja on täiskasvanud õppijale sobiv õppimisviis, võimaldades ühiselt konstrueerida uus teadmine ja luua kogemusele tähendus. Artiklis kajastatava uuringu eesmärk on välja selgitada, missuguste tähenduste kaudu konstrueerivad üliõpilased ja õppejõud koostöös õppimist ning millised on üliõpilaste kogemused koostöös õppimisest. Uuringus lähtusin kvalitatiivsest uurimisstrateegiast ja sotsiaalkonstruktivistlikust paradigmast. Andmete analüüsiks kasutasin kvalitatiivset kombineeritud sisuanalüüsi. Uuringust selgus, et õppejõud konstrueerivad koostöös õppimise tähendust osapoolte usalduse, vastutuse ja avatud oleku kaudu; üliõpilased erinevate kogemuste, emotsioonide ja õppejõu tegevuste kaudu. Nii selgub, et õppejõud seavad koostöös õppimise puhul fookusesse kõikide osapoolte suhted ja hoiakud, õppijad aga õppejõu tegevuse ja õppija emotsionaalsed vajadused. Üliõpilaste koostöös õppimise kogemus sõltus õppegrupi suhtlusoskustest ja suhtlemise kvaliteedist, seega tulevad õppimises esile osapoolte suhted ja grupiprotsessid.

Võtmesõnad: koostöös õppimine, koostöine õppimine, grupis õppimine, grupiprotsessid, kvalitatiivne sisuanalüüs

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.