chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Plataforma eletrónica para a educação de adultos na Europa

Blogue

Hariduspõllu kündmine aitab mõtestada professionaalset identiteeti

02/05/2020
por Andrea Annus
Idioma: ET

„Professionaalne identiteet on meisterjuuksuri kontekstis rolliidentiteet, mis saab avalduda, toetudes indiviidi tugevale enesemääratlusele ja enesekontseptsioonile,“ postuleerib uurija Aili Anton oma magistritöös, mis käsitleb professionaalse identiteedi kujunemislugu. Meisterjuuksur Antoni viis sellele uurimisteekonnale uudishimu enda identiteedi määratluste ja ümbermõtestamise soov. 

Uurimuse käigus soovis ta sotsioloogilisele identiteedikäsitlusele toetudes leida vastuseid meisterjuuksurite professionaalse identiteedi olemuse ja kujunemise kogemuse kohta. Uurija vestles meisterlikkuse ja identiteedi teemadel viie erinevas vanuses ja tööstaažiga meisterjuuksuriga, kuid töö tulemused tõstsid esile professionaalse identiteedi kujunemise universaalse iseloomu, selle arenguloo igal erialal. Inimese mina-pilt ja meisterlikkuse aste muutub ajas ja keskkonnas, sest indiviid mõtestab seda pidevalt ümber uutes tingimustes, värske tagasiside valguses. Anton tõdes, et õppimise protsess ei peatu elukaare jooksul hetkekski ning seetõttu muudab ka enesemääratlus pidevalt kuju.

Elukestev õpe ja professionaalne identiteet käivad käsikäes 

Uuritavad meisterjuuksurid kinnitasid nagu ühest suust, et elukestev õpe on professionaalse identiteedi mõtestamise alustalaks. Nad näevad kogu elu jooksul õppimist ja sihikindlat enese arendamist meisterlikkuse säilitamise lahutamatu osana, sest kiired muutuste tuuled selles valdkonnas, nagu igal pool mujalgi, sunnivad end pidevalt täiendama. Koolitusel osalemine võib tekitada veelgi uuemate vaimurikkuste ja praktiliste oskuste kogumise janu. Väga oluliseks peetakse meisterjuuksuri jätkuõppes osalemist kui unikaalse teadmistepagasi, virtuooslikkuse omandamist, ometi tõid vanemad ja staažikamad meisterjuuksurid haridustee jätkamise takistusena välja oma vanuse. Soov pedagoogikavaldkonnas teadmisi täiendada ja erialaseid teadmisi oskuslikult edasi anda on suur, kuid paar intervjueeritavat tundsid, et akadeemilise kraadi taotlemist piirab nende liiga kõrge iga.

Milline on aga meisterjuuksurite kõige tõhusam õpimeetod? Selgus, et just teadmiste vahendamine kolleegidele loob võimaluse eneseteostuseks ja professionaalse identiteedi kinnitamiseks, kuid mitte ainult – sellega kaasneb avatus ka ise õppimise protsessis osaleda. Meisterjuuksurid astuvad justkui andragoogi kingadesse, püüdes õpetamise protsessis leida õppijale kõige sobivam lähenemine. Intervjueeritavate sõnul annab teadmiste jagamise kogemus neile võimaluse õppida ja end analüüsida, aga eeldab ka suure vastutuse võtmist.

Kogukond ja sotsiaalmeedia kui refleksioonipartnerid

Meisterjuuksurite kõige põletavamaks mureks on aga kogukonna puudumine, mis toetaks eneserefleksiooni. Hoolimata suurest ametiesindajate arvust takistab aktiivse kogukondliku suhtluse põud rõõmude ja murede, teadmiste ning kogemuste jagamist kutseala esindajate vahel. Uurimusest selgus, et sihtrühm määratleb oma meisterlikkust rolliidentiteedi ehk meisterjuuksuriks olemise, sotsiaalse identiteedi kaudu. Kutseala esindajate lävimine pakuks tuge selle kinnistamisel, suhtluse puudumisel leitakse muid viise identiteedi määratluse üle mõtisklemiseks, näiteks dialoogi iseendaga.

Tagasisidestamine, mida magistritöö andmetel leiab juuksurite kogukonnas harva aset, on oluline enda rolli- ja professionaalse identiteedi mõtestamise komponent. Antoni sõnul aitab erialane suhtlus nii kolleegide, teiste kutseesindajate kui klientidega meisterjuuksuril anda sisu endale kui professionaalile ning hinnata oma töövilju. Juhul kui meister ei saa piisavalt tagasisidet, muutub tähtsaks enesetunnetus ja sisedialoog ning neid toetavad sümbolid. Võimalikeks mitteverbaalseks tagasiside ja tunnustuse sümboliteks on näiteks kliendibroneeringute raamat, mõnel juhul ka reaktsioonide arv sotsiaalmeedias, mis uurijat üllatas.

Õppimise vajadus algab iseendast

Aasta pärast töö valmimist kinnitab Aili Anton, et kõige tähtsam uurimise tulemus on professionaalse identiteedi olemus – selle muutumine ajas ja keskkonnas. „Samuti on oluline teadmine, et professionaalne identiteet on sotsiaalne identiteet, mis tähendab, et professionaalne identiteet ja selle omistamine saab kujuneda ainult sotsiaalses keskkonnas, refleksioonis ja interaktsioonis,“ kirjutab Anton. Refleksiooni aluseks, enese identiteedi mõtestamiseks valib sobiva partneri või peegli inimene ise - olgu selleks positiivsete reaktsioonide arv sotsiaalmeedias, mõttevahetused kliendi või kolleegiga. Mõtiskledes magistritöö mõjust oma igapäevatööle, tunnistab autor: „Minu jaoks ehk kõige olulisem on hoopis see, et olla […] eeskujuks oma noortele kolleegidele – õppimine ei lõppe kunagi ja ambitsioon õppimiseks peab tulema ja saab tulla ainult sinu enda seest.“ Ehk inspireerib see mõte neidki uuritavaid, kellele näib vanus õppimise takistuseks olevat?

Aili Anton kaitses oma magistritöö “Professionaalse identiteedi kujunemise kogemus kutseala näitel” 2019. aastal Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal, juhendajaks Piret Jeedas.

Artikkel valmis Tallinna ülikoolis andragoogika eriala ainekursuse „Andragoogi kommunikatsioonioskused“ raames.

--

Autor: Andrea Annus on Tallinna Ülikooli andragoogika õppekava magistrant; bakaleureuse omandas rootsi filoloogia erialal. Hetkel tegutseb ta vabakutselise koolitajana AEGEE-s ehk Euroopa Tudengite Foorumis.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn