chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Plataforma eletrónica para a educação de adultos na Europa

 
 

Sala de imprensa

Vabaühendused pakuvad täiskasvanutele õppimisvõimalusi

22/04/2019
Idioma: ET
Täiskasvanuhariduse maakondlik koostööseminar on nüüdseks toimunud ka Lääne-Virumaal. Kõige muu kõrval räägiti Rakveres ka vabaühenduste võimalustest pakkuda koolitusi täiskasvanutele. 
 
Nii tõi külaliikumise “Kodukant” täiskasvanuhariduse saadik Ene Preem näiteks Väike-Maarja vallas tegutsevad MTÜd, kes korraldavad täiskasvanutele õpitubasid/täiendkoolitusi ja õppereise: MTÜ Nelikand on nelja küla ühendav külaselts; MTÜ Kotli Maja on arhitekt Alar Kotli pärandi tutvustamise ja hoidmisega tegelev ühendus ja Simuna Naisteklubi ühendab piirkonna aktiivseid ja enesetäiendamisest huvitatud naisi. Korraldatakse nii kokanduskursusi kui õpitakse mööblit restaureerima, tehakse aiandus- ja ettevõtlusalaseid reise, õpitakse esmaabi andma ja vana puitmaja fasaadi hooldama. Isegi kui mõni asi tundub pigem huvitegevus, on see siiski õppimine. 
 
Näide MTÜst Nelikand
 
MTÜ Nelikand õpitubade projekt valiti möödunud aastal Lääne-Viiruma aasta õpiteoks. Näiteks “Käsitöökursustel uute teadmiste ja oskuste omandamine” koosnes kuuest paberikunsti õpitoast. Valmistati jõulukaarte, meisterdati seina- ja lauakalendreid, õpiti krakeeltehnikas karpe kaunistama, valmistati liimköites fotoalbum ja raamatuköites retseptiraamat. Õpitube juhendas Jaanika Aasrand käsitöösalongist Teeme TeistMoodi. Projekti kogumaksumus oli 2500 eurot, millest 2000 eurot oli toetus kohaliku omaalgatuse programmist. Igast õpitoast võttis osa keskmiselt 18 huvilist, osalejate hulgas oli palju õpetajaid ja käelise tegevuse juhendajaid. 
 
Koostööseminar Rakveres
 
Lääne-Virumaa täiskasvanuhariduse maakondlik koostööseminar toimus 28. märtsil Rakveres keskraamatukogus. Kohal olid täiskasvanuhariduse osapoolte esindajad ning seminari eesmärk oli tugevdada täiskasvanuhariduse võrgustikke maakonnas ja suurendada koostööd.
Seminaril kuulati – nagu ikka – ülevaadet täiskasvanuhariduse olukorrast Eestis ja maakonnas, täiskasvanud õppija nädala kokkuvõtet ja tulevikuplaane, raamatukogude võimalusi täiskasvanuõpet populariseerida jm. Statistika andis olukorrast selgema pildi. 
 
Statistikat
 
Lääne-Virumaal on 59 791 elanikku, neist 20–64aastaseid kokku 34 788. 20–64aastaste seas on põhiharidus või sellest madalam haridustase 19%-l, keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil 52%-l, kõrg- või keskeriharidus 28%-l. 
 
Ka Lääne-Virumaal on täiskasvanuhariduse sihtrühm madalama haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed.
 
18% Lääne-Virumaa elanikest alustas möödunud aastal millegi uue õppimisega, 31%  kavatseb end täiendada või alustada millegi uue õppimist. Lääne-virumaalased tõid peamiste takistustena õppima asumisel välja: ajapuudus ja ka tervislikud põhjused.
 
Hulk ideid täiskasvanuhariduse populariseerimiseks
 
Lauaaruteludes teemal „Maakondliku võrgustiku koostöövõimalused täiskasvanuhariduse populariseerimiseks maakonnas“ käidi välja hulk ideid: 
- Läbi sotsiaaltöö sihtrühmani jõudmine.
- Läbi MTÜde, kodanikualgatuste hariduse, harituse väärtustamine.
- Kohalike edulugude jagamine.
- Erinevad e-lahenduste võimalused, toetav e-keskkond.
- Individuaalne lähenemine kogukonna kaudu.
- Stipendium, rahaline toetus, muu tugi õpingute ajaks.
- Lastehoiu süsteem, mis toetab hariduse omandamist, näiteks ka noorematele kooliealistele lastele.
- KOVi kodulehel peaks olema infonurk täiskasvanuhariduse kohta, elukestva õppe kohta.
- Lisaks võiks valla lehtedes elukestva õppe infot regulaarselt kajastada.
- Koostöövõrgustike reaalne toimimine, koostöö haridusteenust pakkuvate organisatsioonide vahel.
- KOV võiks otsida, leida, pakkuda raha MTÜdele, kasvõi omaosaluse ulatuses, et nad saaksid erinevaid projekte ellu viia.
- Noorte TUGILA projektil vanusepiirang 16-25, kuid võiks olla piiranguta, sest abivajajaid on rohkem, enesetäiendamine peaks olema igas vanuses soositud.
- Sihtgrupp saab info kätte, kui otse nende poole pöörduda.
- Kaardistada oma piirkonna haridusasutused, koolitajad, huvihariduse pakkujad ning jagada ühte infot.
- Eelkõige järjepidevus – et noor ei jätaks haridusteed pooleli, võimaluste pakkumised, selgitamised, motiveerimised, tunnustamised, innustamised.
- Ettevõtjate ja sihtgrupi kokkuviimine.
- Projektide kirjutamise koolitusi korraldada.
- Interneti võimaluste ärakasutamine, e-õpe, e-teenindus jms e-võimalused.
 
Teabepäev toimus Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" raames. Täiskasvanuhariduse maakondlikel koostööseminaridel saavad kokku täiskasvanuhariduse osapooled, kohalike omavalitsuste esindajad ja täiskasvanuhariduse edendajad. Seminarid algasid veebruaris Ida-Virumaalt ja aprilli lõpuks on Eestile ring peale tehtud. Seminare korraldab ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Toimunud seminaride kokkuvõtteid saab lugeda EPALE uudiste rubriigist. 
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn