chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Elektroniczna platforma na rzecz uczenia się dorosłych w Europie

 
 

Blog

Kuidas ma Hiinas raamatukogude liitu asutamas käisin

19/12/2018
by Merle KOIK
Język: ET

/pl/file/hiina1jpg-0hiina1.jpg

Pealkiri kõlab ehk pisut agusihvkalikult, aga selle aasta oktoobris toimus Hiinas Hangzhou linnas tõepoolest esimene Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa raamatukogude (CEEC) esindajate foorum teemal „Koostöö. Võrgustikud. Jagamine“, kus ühtlasi pandi alus Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa raamatukogude liidule ja allkirjastati ka vastav leping ning kooskõlastati tegevuskava. Kokku oli tulnud 160 raamatukogudega seotud inimest ja liidu liikmeks sai 61 raamatukogu. Eesti riiki esindasime viiekesi: Ülle Talihärm Kultuuriministeeriumist, Asko Tamme Tartu Linnaraamatukogust, Kairi Felt Eesti Rahvusraamatukogust, Kristel Palk Tallinna Keskraamatukogust ja mina Võrumaa Keskraamatukogu esindajana.

Korraldavale riigile kohaselt oli sõnavõtte nii piduliku sündmuse puhul palju ja tseremoonia kestis pikalt. Sõna said ka raamatukogude esindajad, kes siis oma riigi ja raamatukogu kohta ikka parima püüdsid välja tuua. Eestist tegi ettekande Kristel Palk Tallinna Keskraamatukogust ja tema esinemine tekitas väga palju huvi, sest ta oli oma ettekandes rõhu asetanud just erinevatele ebatraditsioonilistele teenustele, mida Tallinna Keskraamatukogu oma kasutajatele pakub.

Loomulikult ei möödunud kohtumine ilma kohaliku raamatukoguga tutvumiseta. Meile korraldati ringkäik Hangzhou Rahvaraamatukogus, mis võiks olla iga raamatukogutöötaja unistuste raamatukogu nii oma tehnilise varustatuse, ruumide avaruse kui ka külastajate arvu poolest. Suurt huvi äratas raamatute laenutamise ja tagastamise „kapp“, mis oma põhimõttelt meenutas meie pakiautomaate. Kasutada saab seda Alipay (Hiinas väga levinud mobiili ja internetipõhine makseplatvorm) äpi abil. Selliseid „kappe“ on paigaldatud Hangzhou linna mitmeid, mis teeb raamatute kättesaadavuse ja rotatsiooni 9-miljonilise rahvaarvuga linnas märgatavalt lihtsamaks.

Foorumi teisel päeval toimusid neli ümarlaua paneeli teemadel: "Kuidas saavad raamatukogud edendada ÜRO 2030 jätkusuutliku arengu eesmärke", "Raamatukogud ja üleriigiline lugemise edendamine", "Raamatukogud ja kultuuripärandi kaitse" ning "Raamatukoguhoidjad tulevikus – muutused, pädevus, oskused". Olin valmistunud osalema raamatukoguhoidjate tulevikku käsitlevas ümarlauas ja aktiivselt sel teemal arutlema, aga tegelikkus erines pisut oodatust. Korraldajate poolt oli eelnevalt teada antud, et pikemalt ette valmistada pole midagi tarvis. Seetõttu oli üsna üllatav avastada ennast ümarlaua asemel laval istumas saalitäie inimeste ees ja esitamas oma nägemust sellest, kuidas raamatukoguhoidjate roll ja oskused tulevikus muutuma peaks. Hakkama ma sain ja nüüd on üks huvitav kogemus jälle lisaks.

Sellised on muljed toimunud foorumi ja raamatukogude liidu asutamisürituse kohta. Mida see raamatukogude liit siis õigupoolest raamatukogudele pakub? Eks ikka mitmekülgset koostööd väga erinevatel tasanditel. Raamatukogude liidu kodulehe kaudu peaks tulevikus ligi pääsema kõigi selleks soovi avaldanud raamatukogude veebilahendustele ja elektroonilistele resurssidele. Liidu tegevuskavasse on planeeritud raamatukoguhoidjate vahetus, erialased koolitused ja erinevad kultuurivahetuse tegevused. Hiina raamatukogude ajakirjas on planeeritud tutvustada liitu kuuluvaid raamatukogusid. Kuna liiduga ühinenute hulka kuulub ka mitmeid väikeseid raamatukogusid, siis on minu arvates oluline see, et on valikuvõimalus, millisel tasemel edasist koostööd teha. Väikestel raamatukogudel on eelarved paraku piiratud ja korraldada järgmist Hiina - Kesk- ja Ida-Euroopa raamatukogude liidu foorumit sellised raamatukogud ei jaksa, aga kirjanduse vahetamise ja näituste korraldamisega saavad hakkama küll. Seega igaühele midagi ja usun, et loodud raamatukogude liit saab õige varsti oma tegevuses hoo sisse.

--

Merle Koikmerle@lib.werro.ee, Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht, koolitaja ja EPALE saadik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaubandusökonoomika erialal ja täiendanud oma teadmisi paljudel erinevatel koolitustel.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Wyświetla 1 - 2 z 2
  • Obrazek użytkownika Riina Kütt
    Kindlasti kasulik algatus ning kaasakiskuv lugemine, Merle! 

    Lugedes tekkis huvi, et mis need ebatraditsioonilised teenused siis on, mida eriti meil ja kindlasti ka teistes riikides pakutakse. Oleksin tänulik mõnede näidete eest!

    Ja veel kerkis küsimus selle raamatulaenutuskappide süsteemi ja idee kohta. Kas meil Eestis on ka midagi samalaadset juba olemas või välja nuputamisel? Hajaasustusega piirkondades, kus lähim pakiautomaat asub näiteks u 10 km kaugusel, aga suurem raamatukogu 70 km kaugusel, oleks see väga tänuväärne teenus.

    Tänan juba ette!


  • Obrazek użytkownika Merle KOIK
    Aitäh kommentaari eest, Riina! Ebatraditsioonilisteks teenusteks võib raamatukogudes lugeda näiteks nii spordivahendite kui ka muusikainstrumentide laenutamist, Tallinna Keskraamatukogus tegeletakse selliste teenuste pakkumisega aktiivselt. Mis puudutab raamatulaenutuskappide kasutamisse, siis loodetavasti edasises heas koostöös Hiina raamatukogudega saame samuti kunagi analoogset teenust pakkuma hakata.