chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

IV koolitajate mittekonverentsi veebiarutelu

15/05/2018
by Marin JOHNSON
Language: ET

NB! Modereeritud veebiarutelu on lõppenud, kuid kõik kommentaarid on teretulnud jätkuvalt, sest see arutelu jääb keskkonda alles. 

 

15. mail 2018 toimuva mittekonverentsi veebiarutelu kutsub huvilisi kaasa mõtlema ja osa saama põnevatest teemadest, mis asetavad objektiivi ette koolitaja.

Veebis on võimalik vaadata sissejuhatuse ja kokkuvõtte otseülekannet ning arutleda kogu ürituse vältel samaaegselt Filmimuuseumis aset leidvate aruteludega üheksal põneval teemal.

 

Modereeritud veebiarutelu algab 15.05 kell 12.00 ja lõpeb kell 16.30. Pärast veebiarutelu lõppemist saab siiski mõtteid vahetada teiste kogukonna liikmetega ilma moderaatorita ka edaspisiselt.

Mitte-konverentsil koha peal on iga arutelu teema juures veebiarutelu toetaja, kes toob osalejateni olulisemad mõtted ja küsimused, mis kõlama on jäänud. Kuna arutelusid toimub mitmel teemal samal ajal siis kasutame silte ehk #hashtage nende teemade eristamiseks. Nii märkadki postituste ees värvilist silti, mis annab aimu, millise teema raames mõttekäik on esitatud. Siltide ja teemadega saad tutvust teha siin:

 

  1. Kuidas olla koolitajate tsunfti uhke liige?  - #koolitajatetsunft
  2. Kuidas saavutada õppe vastavus vajadustele? - #õppevastavus
  3. Millist rolli täidab koolitaja töös võime olla päriselt kohal? #ärksameelsus 
  4. Kuidas toetada täiskasvanud õppija füüsilist aktiivsust koolitusel? #füüsilineaktiivsus 
  5. Milline on koolitajate roll Eesti tulevikutöötajate ettevalmistamisel? #tulevikutöötaja 
  6. Milline on täna täiskasvanute koolitajate kogukonna arutelukultuur? - #arutelukultuur 
  7. Psüühikahäirega ja/või erivajadustega osaleja koolitusel – mida koolitajana teadma ja tegema peab? - #erilineõppija 
  8. Koosõpetamine – kuidas muuta kasulikuks nii õppijale kui koolitajale? #koosõpetamine 
  9. Raamatukogude roll täiskasvanuõppes - kuidas muuta raamatukogu kuvandit ja suurendada täiskasvanuõppe rolli raamatukogude töös? - #raamatukogud 

Veebiarutelus osalejana oled oodatud kaasamõtlema ja oma mõtteid jagama. Saad kirjutada oma mõtted vastuseks mõnele postitatud küsimusele või sind kõnetanud mõttele. Võid alustada ka uut jutulõime ja soovikorral selle siduda konkreetse teemaga, kasutades selleks vastavat #silti. 

Arutelus aitab järge hoida veebiarutelu moderaator Marin Johnson, kes hoiab arutelul silma peal ja püüab teha aegsasti kokkuvõtteid ning ärgitada kaasa mõtlema.

Mittekonverentsi fotodega saate tutvuda siin

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Displaying 1 - 10 of 143
  • Georgi SKOROBOGATOV's picture
    Arutelude kokkuvõtted lisanduvad EPALE blogipostituste näol. Jälgi neid SIIN, mõtle kaasa ja kommenteeri!  
  • Karin Jõers-Türn's picture

    #ärksameelsus 

    Ärksameelsuse juured on seotud budistliku eetikaga ning seetõttu on oluline ka väärtuste teema. Arutelul osaleja tõi esile elu ja kogemuste väärtustamise. Näiteks kaotusvaluga toimetulemisel ei peaks negatiivseid tundeid ära ajama, pigem mõelda, mida selle inimesega koosolemine andis, mis oli selles kogemuses väärtuslikku. Austria psühhiaater, logoteraapia looja, neuroloog Viktor Frankl, rõhutab, et elul on tähendus hoolimata raskustest ning elu väärtustades on võimalik ellu jääda. Eriti oluline märksõna on vabatahtlikkus, ärksameelsuse koolitusel ei saa osaleda kohustuslikus korras, samuti ei ole võimalik n-ö käsu korras mediteerida või muid praktikaid teha.

    Arutleti ka võimalike ärksameelsuse praktiseerimisega seotud komistuskohtade ja ohtude üle. Näiteks on suure populaarsusega kaasnenud ärksameelsuse n-ö müügiargumendiks muutumine/kommertsialiseerimine (McMindfulness; nt mindful pareting, mindful teaching, mindful divorce, mindful leadership, mindful relationship). Sageli ei ole sellisel tasandil praktiseerijad asja tuuma mõistnud ning annavad seda edasi pinnapealselt, poolikult. Rõhutati, et see, kes õpetab, peab iga keharakuga seda kandma. Õpetada saab nii palju kui ise on aru saanud.

    Teadveloleku eesmärk on elada oma elu rohkem kohal olles ning olla kontaktis teiste inimestega, märgata nende emotsioone. Toodi näiteid olukordadest, kus praktiseerijad käituvad sellele vastupidiselt: mõned kasutavad mediteerimist n-ö ära lendamiseks, maailmast põgenemiseks; võib tekkida olukord, kus praktiseerija hakkab teisi inimesi hindama või arvustama selle järgi kui teadvel nad paistavad; mõned koolitajad kiidavad koolitustel oma kontakti iseendaga, kuid selle käigus eemalduvad kontaktist osalejatega.

    Arutelu ekspert Marika Paaver andis viited Jon Kabat-Zinni, Williams& Penmani raamatutele, millele on hea toetuda teadveloleku teemaga tutvumisel.

    Lõpetuseks küsis arutelu juht Helina Kibar, kas teadveloleku praktiseerimine teeb meid õnnelikuks? Osalejad tõid näiteid sellest, kuidas teadveloleku praktiseerimine harjutab märkama seda, mis on hästi. Õnnelikkust võibki mõista nende märkamiste summana ning vastus on jah, teadveloleku abil märgatud headus viib suurema õnnelikkuseni. Teadvelolek on ilus, annab asjadele värvid ja sära.

  • Karin Jõers-Türn's picture

    #ärksameelsus 

    Alustasime seisva meditatsiooni harjutusega. Tunnetasime oma ühendust maaga. Koolitustel meditatsiooniharjutusi kasutades võiks juhendamisel arvestada osalejate kogemusega. Vähemkogenud vajavad rohkem juhendamist, see aitab püsida hinnanguvaba (mõte võib minna uitama) ning konkreetsed ülesanded  aitavad hoida tähelepanu (pane tähele, kuidas vabad maad puudutavad). Võimaluseks on ka metafooride kasutamine, nt puurjuurte kujutlemine. Sarnane meeleharjutus võib aidata ka koolitajal maandada koolitusel kogetud emotsioone ning reaktsioone. Konkreetse näitena võib pärast võtta jalanõud jalast ja tunnetada ühendust maaga.

    Praktika on automaatsest olekust väljatulek, tunnetamine, mis on väljas ja mis on sees, emotsioonid võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Teadvelolek on siin ja praegu olemine. Kui on ärevus, siis ei pea sundima rahulikus, vaid ka need emotsioonid võtta vastu hinnanguvabalt, lasta neil olla. Neid emotsioone kõrvalt vaadelda, nende üle mõelda, mitte kontrollida. Selle lubamise kaudu on kergem ja elusam olla. Samas tuleb tunnetada piire, traumaseisundis inimesele ei saa õpetada meeleharjutusi, reaalses ärevussituatsioonis inimese tähelepanu tuleb tuua reaalsusele (vaadata silma, keskenduda ümbritsevale, olla juures ja toeks).

    Võimalikud tegevused on ka nt lõõgastustehnikad, sh kõhuhingamine. Näiteks laste hingamine on kõhuhingamine, kuid juba koolieas tõuseb hingamine n-ö üles, muutub pinnapealsemaks. Täiskasvanuna peab kõhuhingamist uuesti õppima, see toetab ärksameelsust, aitab leevendada pingeid.

    Milliseid meeleharjutusi oled ise teinud? Milliste praktikate vastu tekkis huvi? 

  • Külli Reinup's picture
    #füüsilineaktiivsus
    Kokkuvõte töögruppidest Tiinalt: õppisime harjutuste komplekse, mis on lihtsalt teostatavad igal koolitusel (need said enamjaolt ka videole ja loodetavasti leiame koha, kus neid jagada). Püüdsime luua kokkulepet meie rühmas osalenud koolitajatega - et oleme esmalt ise heaks "liikuvaks" näiteks ja kaasame ka oma õppijad. Kummilint iga koolituse lahutamatuks osaks!
  • Marin JOHNSON's picture
    Teine ring aruteludega on jõudnud lõpule. Aitäh arutelude toetajatele, et sisukad mõttevahetused mitte-konverenstilt on ka veebiarutellu jõudnud. 
  • Kaire Povilaitis's picture

    #õppevastavus 

    Kuidas siis saavutada õppe vastavus vajadustele?

    On kaks situatsiooni- seaduseandja nägemus ning reaalne koolitussituatsioon. Tegelikkus toimub alati õppeklassis.

    Kokkuvõtteks aitab koolituse vastavust vajadusele luua:

    • ·         usk ja huvi õppija suhtes
    • ·         paindlikkus
    • ·         raamide seadmine
    • ·         õppekava õppijakeskne sõnastamine
    • ·         väga selged ülesanded ja eesmärgid.

    Anne Rosenberg võttis töötoa kokku lausega- “Pole mõtet teha õppekava kui see ei vasta õppija vajadustele.”

  • Margit Paakspuu's picture
    Ettepanekud eelmises laudkonnas välja toodud probleemide lahendamiseks 

    Kuidas arutelu soodustada:
    • käivita arutelu, loo arutelu "ruum", häälestu ja võimalda ka teistel häälestuda.
    • väldi hinnangute andmist.
    • lepi kokku terminites.
    Ettepanekud täiskasvanute koolitajate arutelukultuuri arendamiseks:
    • EPALE korraldab ümarlaua liitude ja organisatsioonidega. Sellele eelneb ideekorje osapoolte vahel, millistele teemadele keskenduda.
    • arutelude teemade süstematiseerimine täiskasvanute koolitajate Facebooki grupis.
    • vähese haridustasemega täiskasvanute pildile toomine.

  • Kaire Povilaitis's picture

    #õppevastavus 

    Tagasisidestamine.

    Kui tagasidet ei ole plaanis kasutada, siis pole seda mõtet ka koguda.

    Urmas Lehtsalu sõnul on oluline, kuidas sa tagasisidet esitada ning mida sa küsida. Tagasisidelehe ümbersõnastamine (nt teha lahter- kasutamata ressursid) aitab tõsta tagasiside tulemuslikkust. Õppija jaoks on oluline tagasiside mõtestamine läbi enda, reflekteerimine.

  • Nele Tamm's picture
    #erilineõppija
    Fookuses ei ole mitte erivajadus ega psüühikahäire, vaid inimene ise ja tema soov ning tahe õppida.
  • Marin JOHNSON's picture
    Nõus!