chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Elektronisch platform voor volwasseneneducatie in Europa

Leermiddel

Eesti tööturg täna ja homme. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. OSKA uuringuaruanne

Taal: ET

Gepost door Marit Valge

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2025.

Uuring koostas sihtasutus Kutsekoda koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Viimaste aastate arengud majanduses ja tööturul on olnud positiivsed ning see suurendab vajadust tööjõu järele. Sel aastal on majanduskasv kiirenenud ning tööjõus osalemise ja tööhõive määr on tööealise elanikkonna seas jätkuvalt viimase 20 aasta üks kõrgemaid. Tööga hõivatuid oli 20-64 aastaste inimeste seas 2016. aastal 76,3%. See ületas Eesti 2020 strateegias eesmärgiks seatud hõivetaseme. Brutopalk on jõudsalt on suurenenud ning selle tõus on ületanud hindade kasvu. Seetõttu on kasvanud ka töötajate reaalpalgad ja sellega koos on tõusnud ostujõud. Palgad on tõusnud kõigil tegevusaladel, kuid palgakasvu tempo on olnud erinev. Ka palgatase erineb valdkondade lõikes oluliselt. Näiteks info ja side alal oli keskmine brutopalk 2016. aastal 1900 eurot, töötlevas tööstuses aga 1107 eurot. Töötajad püüavad mõistagi liikuda nendele tegevusaladele ja ametikohtadele, kus palgatase on kõrgem ning töötingimused paremad. See omakorda võimendab tööjõupuudust nendel tegevusaladel, kust töötajad pigem välja liiguvad. Palgakasvu on vedanud nii majanduse hea seis kui ka tööjõupuudus. Viimast on suurendamas jätkuvalt see, et tööturule tuleb juurde oluliselt vähem noori kui sealt töötajaid vanuse tõttu lahkub. Mõnevõrra on seda olukorda leevendanud ränne, mis on juba teist aastat järjest positiivse saldoga. Selles on oluline osa kunagi välismaale elama suundunute tagasirändel. Lähema kaheksa aasta jooksul väheneb tööealine elanikkond1 43 000 inimese võrra. Siiski näitab prognoos, et kui majanduse areng on positiivne ja hõivatute osakaal kasvab, siis on 2025. aastal tõenäoliselt sama palju (645 000) hõivatuid kui 2016. aastal. Sellise tulemuse saamiseks peab pikenema inimeste tööelu ja vähenema mitteaktiivsete inimeste arv tööturul. Demograafiliste piirangute tõttu ei saa meie edasine majanduskasv tugineda tööhõive kasvule. Majanduskasvu aluseks saab tulevikus olla innovatsioon, tootlikkuse suurendamine ning väärtusahelas kõrgemale positsioonile liikumine.

Selles uuringuaruandes esitatud tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoos rajaneb põhiosas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tööjõuvajaduse prognoosil, kus hõive muutust ja praeguste töötajate asendusvajadust hinnati tegevusalade, ametialade ning haridustasemete lõikes. Meie prognoosis on arvesse võetud ka üheteistkümne seni valminud OSKA valdkonnauuringu tulemused (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; metsandus ja puidutööstus; arvestusala2 ; metallija masinatööstus; sotsiaaltöö; ehitus; energeetika ja kaevandamine; keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus; põllumajandus ja toiduainetööstus; tervishoid; transport, logistika, mootorsõidukite müük ja remont) 3 . Aastani 2025 on suuremat hõive kasvu prognoositud tarkvaraarenduses, meedia ja telekommunikatsiooni alal seoses nende valdkondade kiire arenguga, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, seda eelkõige seoses vananeva elanikkonnaga; puidutööstuses ning haldus- ja abitegevuste alal. Jätkuvat hõive suurenemist oodatakse kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Töötajate arvu langust prognoositakse avaliku halduse tegevusalal, hariduses, jaekaubanduses, põllumajanduses, veonduses ja laonduses.

Auteurs van het materiaal: 
Sihtasutus Kutsekoda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Publicatiedatum:
woensdag, 20 december, 2017
Taal van het document
Type materiaal: 
Studies en rapporten
Land:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email