Overslaan en naar de inhoud gaan
Blog
Blog

Raamatusoovitus: Kati Suun “Ma ei ole hullult lahe”

Ma olen suur raamatusõber. Kuna meie aina kiiremas tempos kulgevas maailmas on suurimaks defitsiidiks vaba aeg, siis kahjuks jagub raamatulugemiseks seda ressurssi napilt. Seda enam väärtustan neid hetki, kui satun lugema raamatut, mis pakub nii väljalülitumist argipäevast kui kannab endas ka mingit lisaväärtust – olgu siis uute teadmiste või oskuste, põneva loo, huvitava idee või praktiliste nõuannete osas. Seda kõike pakkus mulle viimatine lugemisvara, Kati Suuni raamat “Ma ei ole hullult lahe: märkmed minu sahtlist. I osa” (2019).

Ma olen suur raamatusõber. Kuna meie aina kiiremas tempos kulgevas maailmas on suurimaks defitsiidiks vaba aeg, siis kahjuks jagub raamatulugemiseks seda ressurssi napilt. Seda enam väärtustan neid hetki, kui satun lugema raamatut, mis pakub nii väljalülitumist argipäevast kui kannab endas ka mingit lisaväärtust – olgu siis uute teadmiste või oskuste, põneva loo, huvitava idee või praktiliste nõuannete osas. Seda kõike pakkus mulle viimatine lugemisvara, Kati Suuni raamat “Ma ei ole hullult lahe: märkmed minu sahtlist. I osa” (2019).

 

         „Elame ühiskonnas kus kõiki tahavad midagi suurt saavutada, aga unustatakse ära, et ainuõige saavutus on sisemise rahu leidmine. Ei tohi unustada, et erinevaid inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad ja kui pidada meeles, et meie endi normaalsus ongi meie reaalsus, siis ei kisu keegi meid enam meie sisemisest rahust välja ja nii oleme me õnnelikud. Elu on teekond, kus kogutakse neid pisikesi helgeid momente, mis südamesse soojad jutid tekitavad. Nii lihtne see ongi,“ usub Kati Suun.

 

Mina olin kuulnud Kati Suunist kui kogukonnaaktivistist, kes ehitas üles mõisakooli, mille eest sai Aasta Haridusesõber tiitliga ning tegutses Harmi mõisas asuva coachingumaja perenaise ja koolitajana. Lisaks lugesin, et ta olnud Äripäeva Akadeemias koolitaja, turundusstrateeg ja meeskonnakoolitaja. Kõlab nagu ilus edulugu, eks.

Nimetatud raamat, räägib aga hoopis mitte klantspildist, vaid mündi teisest poolest – sellest, kuidas raamatu autor oma elu üle töötamise ja vales minapildis elamisega maani maha põletas ja haigeks jäi. Kurb ja masendav? Ei kutsu üldse lugema? Oota veidi! See ei ole tegelikult lugu kaotamisest – kuigi autor jäi tänu haigusele ilma kõigest – abielust, kodust, tööst, ärist, tervest mõistusest ja töövõimest. See on hoopis lugu võidust. Lugu sellest, kuidas ta võitis tagasi oma päris mina, oma elu, oma unistused ja mis kõige tähtsam, eneseusu, et ka tema võib siin maailmas elada täpselt sellisena, nagu ta on. See on kogemuslugu sellest, kuidas ka üliraskes, lootusetus seisus olles oma elu jälle uuesti üles ehitada. Just see – aus eneseavamine, ebaõnnestumiste jagamine ja oma tee uuesti leidmine oli väga inspireeriv.

Foto: Jaanika Niinepuu

Lugejaid kaasav saamislugu

Raamatul on ka põnev saamislugu, moodsas võtmes kaasamine. Kati Suun kirjutas esmalt kavatsusest oma haigusest ja selle seljatamisest raamat kirjutada instagramis ning küsis oma jälgijatelt tagasisidet. Enne raamatu kirjutamist lugeski ta siis läbi talle saadetud kirjad – ja neid oli palju, kirjutatud depressioonist ja üksildusest, bipolaarsusest, suitsiidimõtetest, loobumisest, alaväärsusest ja kurbusest, segadusest, pidevast võitlusest. Lugejate küsimuseks oli, kuidas mitte enam otsida, kuidas depressioonist välja saada, kuidas lihtsalt julgeda olla õnnelik, iseendana. Nende kirjade kaudu sai autor teada, et temasuguseid on tegelikult palju. Ja ta imestas – uskumatu, et maailm meie ümber nii õnnetu on? Täiesti ägedad, sotsiaalselt säravad inimesed, imeilusa ja õnneliku kuvandiga – ja nii kurvad kirjad. Seetõttu otsustaski Kati Suun kirjutada raamatu valmis, mõeldes nii neile, kes temaga oma lugusid jagasid – ja ka iseendale, rasketeks aegadeks. 

 

Kasu lugejale

Milles seisneb siis raamatu kasulikkus? Ühelt poolt juba julgus jagada oma lugu – mitte glamuurset,  naeratavat ja ilustavat, vaid nii nagu oli, valu ja häbi kartmata. Ehk siis autori kogemusloost saavad esmalt need, kel sarnaseid läbielamisi, depressioon või bipolaarsus diagnoositud, tuge ja äratundmist, et ka teistel on sarnaseid kogemusi, see ei ole midagi häbenemisväärset, on täiesti normaalne sellest rääkida. Varjatud, nö naeratav depressioon ei päästa ega säästa tegelikult kedagi. Abi ja tugi või uus suund ja mõte võib tulla ootamatust kohast, kui lihtsalt lubada endal olla sina ise, selliste tunnete ja mõtetega, nagu parasjagu. Ei ole vaja kogu aeg näida hullult lahe, kui sisemuses on midagi muud.

 

Kasu koolitajale tehnikad, meetodid ja treeningud

Suurim väärtus lisaks tähestiku järjekorras kirjeldatud elu õppetundidele on aga minu arvates erinevad tehnikad ning võtted, enesejuhtimise toimimisviisid, mida autor on ise läbi proovinud ja soovitab kasutada, et end vaimselt tasakaalus hoida. Esmalt: endale eesmärkide seadmine – need peavad olema sellised, mis ühilduvad sinu minapildiga, seega tuleks valida midagi, mis sulle väga meeldib, ent oleks paras väljakutse. Või siis inimeste mõistmise treening või aja võtmine. Samuti soovitus treenida julgust: julgust otsustada, valida, öelda jah ja öelda ei, julgust vastutada, julgust käia pea püsti, isegi kui on hästi halb ja häbi. Mind kõnetas ka mineviku ebaõnnestumiste unustamise treening ehk tuleb anda endale minevikus tehtud vead ja kogetud raskused andeks ja liikuda edasi. 

Lisaks 12 erineva treeningu kirjeldusele on Kati Suun välja toonud ka 7 tehnikat või meetodit. Väljapakutuist tundus minu jaoks kõige universaalsem erinevate probleemide lahendamiseks olevat tahvlimeetod. Üheksa igapäevase harjumuse osas oli minu jaoks üllatuslikult toredad leiud nii mure pooltund (pideva muretsemise vastu – selle asemel teed seda kord päevas) ja endale kalendrisse “molutamise aja” planeerimine. Lihtsalt olemiseks.

Nagu juba viitasin, siis teatud meetodid või enese arendamise treeningud, millest autor kirjutas, kõnetasid mind rohkem, mõned vähem. See on aga jälle minu arvates omaette väärtus, et autor ei paku mitte ühte lahendust või paari-kolme tehnikat, vaid erinevaid. See võimaldab lugejal omaks ja kasutusse võtta sellise, mis just teda puudutab. Kuna Kati Suun on tehnikad lahti kirjutanud ja nende toimimist põhjendanud oma kogemustest lähtuvalt, siis on need ka elavad ja usutavad. Need sobivad kasutada lisaks isiklikul tasandil ka mentoritele või coachidele tööriistakasti, et aidata oma juhendatavat.

 

Suurim õppetund

Suurimaks õppetunniks nimetab raamatu “Ma ei ole hullult lahe” autor Kati Suun: “Me võime ju endale valetada ja „ideaalset maailma“ ehitada, olgu selleks kasvõi klaasmaja või kuningaloss, aga inimene ei ole loodud iseendale valetama – mingil hetkele jääme me sellest valest ilma niikuinii. Inimene peaks ehitama oma parimat mina ning kuulama selle juures ka oma südame häält. Meelde tuleb jätta see, et läbi põleda saavad need, kes põlevad – seega kirglikud inimesed peavad end veel eriti hästi hoidma. Pahatihti läheb inimestel meelest, et ka raskel ja kiirel, aga ka põneval ajal tuleb iseennast hoida. Tuleb aega võtta õige toitumise, trenni, vaikuse ja molutamise jaoks.”

Võtke (ja lugege) siis või jätke – õppige enda või teiste kogemusest. Võtke kasutusele Kati Suuni läbiproovitud tehnikaid ja meetodeid või soovitage neid oma õppuritele. Põlege elus ilma läbi põlemata, õppige ennast hoidma ja märgake, kui kaaslastel teie kõrval on raske. On ju märkamise aeg.

Raamatusoovitus on ilmunud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ajakirja "Tervist" detsembrinumbris

---

Kadi Kass on vabatahtlik koolitaja Naiskodukaitses organisatsiooniõpetuse ja ohutushoiu valdkonnas, kodutütarde noortejuht Tartus ning 2020. aastal EPALE saadik.

Login (2)

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Laatste discussies

EPALE Discussie: Wat kunnen we doen om de volwasseneneducatie beter te maken voor mensen met een beperking?

In juni richt EPALE de schijnwerpers op hoe mensen met een beperking kunnen bijleren. We horen graag van jou hoe we volwasseneneducatie voor mensen met een beperking kunnen verbeteren. De schriftelijke discussie (in het Engels) zal plaatsvinden op 8 juni om 14 uur (CEST).
Meer

Vindt u het ook jammer dat de volwasseneneducatie nauwelijks bijdraagt aan het nieuwe decreet voor duaal leren?