chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Elektronisch platform voor volwasseneneducatie in Europa

Blogs

100 päeva digiõpet – killukesi õppija vaatenurgast

26/06/2020
door Kadi Kass
Taal: ET

Oli eriolukorra kolmas päev. Paanikaosakond oli andnud juhtimise üle võimaluste kaardistamise keskusele. Otsustasin, et kodus istumist võiks kasulikult mööda saata – näiteks uusi teadmisi ja oskusi omandades. Täna sai 100 päeva digitaalset keeleõpet täis ja on hea hetk tagasi vaadata.

Minu igapäevane keeleõpe

Keeleõppeks valisin Speakly keeleõppeprogrammi. Esiteks sümpatiseeris, et selle puhul on tegu Eesti enda idufirmaga, teiseks meeldis tutvustuses toodud lähenemine keeleõppele ja kolmandaks, mitte vähim olulisena – pakuti tasuta proovipaketti ehk võimalust enne raha kulutamist testida, kas see programm mulle sobib ja meeldib.

Täna, 3 kuud hiljem olen, nagu öeldud, juba igapäevane keeleõppija tasulises õppeprogrammis, Sisulise poole pealt – kui algul haarasin ahnelt 6 erinevat keelt, mida Speakly abil tudeerima asuda, siis nii aeg kui ka mõistus tegid omad korrektiivid – otsustasin hetkel keskenduda kahele – inglise ja soome keelele, et olla nö vormis. See, et keelt tuleb kasutada, on ju iseenesest ammu teada tõde. Tegeledes keeleõppeprogrammi abil aga tõepoolest igapäevaselt keeleõppega olen saanud selle praktikasse viia.

Praktilisusega edasi minnes – mulle on väga meeldinud ka Speakly süsteem õpetada sõnu ja lauseid vastavalt sellele, kui statistiliselt olulised need päris elus on.  Ehk siis innovaatiline ja teaduspõhine lähenemine, mille kaudu on esmalt analüüsitud erinevaid sõnu ja fraase, millele põhinedes on see õppeprogramm üles ehitatud. Nii on kindlaks tehtud, et 300 enimkasutatavat sõna moodustavad umbes 41% mistahes olukordadest, kuhu sattuda võid.1200 enimkasutatavat sõna moodustavad vastavalt umbes 72% ning 4000 enimkasutatavat sõna umbes 90% mistahes olukordadest, kuhu sattuda võid. Olen hetkel nii inglise kui ka soome keele õpingutega 2356 sõna peal, nii et arenguruumi veel on, aga edenen siiski protsendi või poole võrra iga päev.

Foto: Kadi Kass

 

Mis motiveerib

Nagu öeldud, kõik sai alguse sunnitud kodusolekust ning võimalus õppida, enda ajutegevust aktiivsena hoida, oli iseenesest juba sisemine motivaator minu jaoks. Aga lisaks sellele tuvastasin enesereflektsioonis ka, millised välised aspektid on olnud mulle kui õppijale toetavaks, sest seda saab arvestada ka täiskasvanute koolitaja.    

Kõige tähtsam on kindlasti – paindlikkus. Mulle meeldib, et saan keeleõppega tegeleda endale sobival ajal ja kohas – nii arvutis kui telefonis, jalutades, bussi oodates või voodis enne unelainele siirdumist. Ka oma tempo ja iseseisvus õppimisel. Õppe edenedes tõusis mu enesekindlus, millele aitas kindlasti kaasa programmi võimalus määrata endale eesmärk – mitu sõna päevas soovid õppida. Ise määrad, mitte keegi ei ütle – vabadus ja võimalus korraga. Ja kui seatud eesmärgi siis saavutad, siis saad ka kiita – virtuaalne karikas ja sõnaline õlalepatsutus. Võiks arvata, et selline väline motivaator – kiitus – ja ma annan endale ju aru, et see on automaatne – ei tohiks olla midagi erilist – aga see toimib! Lapsik või mitte, aga tuleb välja, et ka täiskasvanud õppija vajab kiitust või vähemasti rõõmustab selle üle igatahes. Võib ju olla on see ainus hetk päevas, kui head sõna kuuled/näed – ja oled selle veel auga välja teeninud ka! 

Seesama süsteem toimib ka järjepidevuse toetajana – sulle kuvatakse, mitu päeva järjest oled eesmärgi täitnud – ja kui näiteks juba 98 päeva järjest see käes, siis ei teki mõtetki õhtul enne magama minna, kui päevane “keeleamps” tehtud – õnneks on võimalik seadistada endale selleks ka vastav meeldetuletus. Õpimotivatsioon missugune – vähemasti minu jaoks toimib!

Mitmekesisus on oluline iga õppimise puhul, et ei tekiks tüdimus ja keel juba olemuslikult on ju erinevalt väljendatav. Seetõttu on väga oluline, et ka keeleõppeprogrammis on võimalus nii kirjutada, kuulata kui ise rääkida, märkida üles raskemaid lauseid, mida soovid korrata, kasutada grammatikaselgitusi. Meelelahutuslikuma poole pealt on lisatud ka muusikasoovitused, mida mina küll ei ole hetkel kasutanud, aga on hea teada, et see võimalus on olemas. 

Kordamine – on nii tarkuse ema kui keeleõppes ka kindlasti keele omandamise isa. Seepärast on väga tark selline lahendus selle õppeprogrammi taga, mis arvestab, millistes lausetes oled vigu teinud ning söödab need õppijale uuesti ette. 

Vihje – vahel ju tegelikult juba tead, aga meenutuseks on vaja väikest tõuget või vihjet – siis on tore, kui elektripirnike toob pähe pisut valgust ja selgust – sõna esimese tähe kuvamise abil.


Foto: Kadi Kass

 

Mis demotiveerib

Nagu tehniliste abivahendite puhul ikka – need ei ole igal hetkel töökindlad. Ikka juhtub, et miski jooskeb kokku – ja sel hetkel ma ju ei tea, kas tegu on minu telefoni või rakenduse veaga, aga hangumine katkestab õpingu ja see võib tuska teha. 

Kui oskad, aga kuvatakse viga – näpp läks valele klahvile, kasvõi liiga vara enter-nupule näiteks – siis näed ekraanil punasena õigesti kirjutatud fraasi, mille õigekirja teadsin, aga seekord siis viga… 

Suurim probleem iseseisva keeleõppe puhul on tavaliselt õigesti hääldamine. Speakly võimaldab suulise kõne harjutuste puhul ka häädluskontrolli teha – aga see on võimalik vaid telefoniversioonis.

Automatiseeritud süsteem eeldab nö ühte õiget vastust ja ei arvesta pahatihti sünonüümidega – mis ka sisuliselt on õiged. Aga sellisel juhul ei tasu pikalt kurvastada, vaid õppija võib hoopis rõõmustada, et on targem, kui masin! :)

 

Üksinda koos

Olles küll ennastjuhtiv õppija, siis, nagu öeldud, olen tänulik digivahendi abil loodud õppimisviisi üle. Samas ei vähenda see igatsust inimliku kontakti järele, mis minu arvates on õppimise juures lihtsalt hädavajalik. Olen selle lahendanud hetkel nii, et hankisin emadepäevaks ka oma emale Speakly programmi ja nüüd oleme saanud kogemusi ja muljeid vahetada, tekitasin endale nö kaasõppuri. Äsja kuulsin võimalusest, et Speakly’s on ka võimalus osta kursus, kus tuutor sind toetab, mis annaks kindlasti lisamotivatsiooni ja veel isiklikumat tagasisidet õppimisele, aga kuniks ei ole ise proovinud, ei oska seda rohkem kommenteerida. Traditsioonilist keeleõpet klassiruumis ma kindlasti kahtluse alla ei sea, lihtsalt jagasin oma kogemust mugava ja meeldiva lisavõimalus nendele, kelle jaoks selline õppimisviis ei ole hetkel võimalik või sooviks midagi uut proovida.

--

Kadi Kass on vabatahtlik koolitaja Naiskodukaitses organisatsiooniõpetuse ja ohutushoiu valdkonnas, kodutütarde noortejuht Tartus ning 2020. aastast EPALE saadik.

Loe ka:

Huvitavat lugemist keeleõppest veebis pakkus eriolukorra ajal ka EPALE saadik, koolitaja Kaire Viil oma blogipostituses 

 

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email