Ühiskonna ootused haridussüsteemile, mis loob eeldused paremaks eluks, on väga kõrged, mistõttu haridusasustustel tuleb tänase kiirelt muutuva maailmaga sammu pidada, muutustega kaasas käia ja neid toetada (Doruk, 2014). Elukestva õppe strateegia 2020 (2014) on seadnud eesmärkideks luua kvaliteetseid, paindlikke ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavaid õppimisvõimalusi ning rakendada kaasaegse õpikäsituse põhimõtteid kõigil haridustasemetel. Eesti üliõpilaskonda iseloomustab täiskohaga õppivate ning samaaegselt tööl käivate üliõpilaste arvukus (Haaristo jt, 2017). Selline olukord tingib vajaduse mõista õpet, mis tugineb konstruktivistliku õpikäsituse põhimõtetele (Hussain, 2012; Postareff &Lindblom-Ylänne, 2008) ning arvestama õppe korraldamisel töötava üliõpilase võimaluste ning vajadustega. Uuringu probleem seisneb eelkõige kõrgkoolide suutlikkusega tulla toime kaasaegse õpikäsituse põhimõtetele vastava õppe läbiviimisega ning õppe kohandamisega üliõpilaskonna muutunud profiilile vastavaks.

Töötamist toetav õpe on kombinatsioon õpetamisest ning õppimisest, mis põhineb konstruktivistlikku õppe põhimõtelele ning toimib sümbioosina üliõpilase töö ning õppe sisu ja korralduse vahel.

Magistritöö eesmärk on sotsiaalkonstruktivistlikule paradigmale toetudes tuua välja töötamist toetava õppe põhimõtted ning luua juhendmaterjal, mille abil saab hinnata õppe vastavust töötamist toetava õppe põhimõtetele. Uuringu läbiviimiseks kogusin andmeid poolstruktureeritud intervjuudega nii tööandjatelt, üliõpilastelt kui ka õppejõududelt. Kokku osales uuringus 16 intervjueeritavat.

Uuringu tulemustena võib välja tuua, et töötamist toetava õppimise põhimõtted on vastavuses konstruktivistliku õpikäsituse arusaamadega. Õppetegevuste planeerimisel on õppijad aktiivselt kaasatud, planeerimise aluseks on üliõpilaste eelnevad teadmised ja oskused ning töötava õppija eripäradega arvestades on oluline, et õppetegevuste ajad oleksid üliõpilastele aegsasti teada. Töötamist toetava õppe õppetegevused baseeruva õppija aktiivsele rollile ning õppimise soodustamiseks kasutatakse õppes aktiivõppemeetodeid, lahendatakse praktilisi ning tööga seotud õppeülesandeid, võimalusel autentses keskkonnas (sh töökeskkonnas). Üliõpilasel on võimalus ise oma õppimist kujundada, võttes vastutuse oma õppimise eest ning luues seoseid, arendades teadmisi ja oskusi edasi töökontekstis. Samuti on töötamist toetava õppe puhul oluline koostöö kõigi kolme osapoole vahel: üliõpilane, õppejõud ning tööandja. Uute teadmiste konstrueerimine toimub koostöises toetavas atmosfääris, tuginedes sealjuures üliõpilase töökogemusele ning õppejõudude professionaalsel juhendamisel loodud võimalustele.

Võtmesõnad: muutuv õpikäsitus, töötamist toetav õpe. konstruktivistlik õpe, töötav üliõpilane, kõrgharidus