chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Pjattaforma Elettronika għat-Tagħlim għall-Adulti fl-Ewropa

Blog

Aasta Koolitaja 2016 - kes ta on?

30/12/2016
minn Agne Narusk
Lingwa: ET

Pealkirjas esitatud küsimusele ametlikku vastust andes on Aasta Koolitaja 2016 Jane Talvik, Valgamaa Kutseõppekeskuse tervise valdkonna juhtkoolitaja. Just tema, särav ja tööinnust pakatav tervishoiuspetsialist on inimene, kes kohe lõppeva aasta oktoobris hääletati ETKA Andrase juhitud aasta tunnustatute leidmisel koolitajate kategoorias selle asutava tiitli kandjaks.

/mt/file/janetalvikjpgjane_talvik.jpg

Jane Talvik

Aga inimesena? Koolitajana? Kirjutasin Jane Talvikule kirja ja küsisin seda otse. Ta vastas nii:

"Olen erialalt meditsiiniõde. Juba lapsepõlves teadsin kindlalt, et tahan saada meedikuks. Sulepadjad olid pidevalt märjad, kuna mulle meeldis patja süstida. Isa põdes tol ajal vähktõbe, vastav meditsiiniinventar oli meil kodus olemas. Mäletan oma lapsepõlvest seika, kui õmblesin naabrikassil pika narmendava haava kinni – naabripoisid aitasid kassi kinni hoida ja mina askeldasin… Kass elas veel pikki aastaid. Võib-olla oli see isa haigus, võibolla hoopis midagi muud, kuid juba keskkooli ajal käisin haigla operatsioonitoas sanitarina tööl. Edasi tuli Tartu Meditsiinikool ja 2014. aastal sain Tartu Ülikoolis Terviseteaduse magistrikraadi."

Kuidas Sa koolitaja rolli sattusid?

J. T: "Pikki aastaid sai käidud haiglatöö kõrvalt Valgamaa Kutseõppekeskuses (VKK- toim) tervishoiuvaldkonna õpilasi õpetamas, sattusin sinna juhuslikult. Nimelt oli üks minu kutsekooli ekskolleeg oma tütrega sattunud haiglasse ning otse seal samas haiglas sain pakkumise tulla kutsekooli tervishoiu valdkonna aineid lugema. Olen oma loomult väga rõõmsameelne ja pidevas liikumises, nii oli uus väljakutse mulle just kui lotovõit. Nüüdseks olen VKK-s kokku töötanud kaheksa aastat, millest kaks ja pool viimast aastat täiskohaga tervise valdkonna juhtõpetajana ja koolitajana. Koolitan hooldustöötajaid, tegevusjuhendajaid ja lapsehoidjad ning lisaks viin läbi esmaabi kursusi. Minu lotovõit – valdkond, millest unistasin juba lapsepõlves. Lisaks töötan veel poole kohaga Valga Kiirabis õena – ilma vere, traumade ja elustamiseta, ma ikka kohe mitte ei saa…

Meditsiiniõest õpetajaks ja õpetajast koolitajaks kujunemine on olnud minu jaoks märkamatu – lihtsalt teed oma tööd ja kasvad ning arened koos sellega. Sind kutsutakse jälle koolitama siia ja sinna ning sind oodatakse – see on soe tunne ja pakub suurt rahulolu. Arvan, et minu kui koolitaja trumbiks on see, et ma olen ise kogu selle tee, mille kohta nüüd juhatust jagan, läbi käinud, alustades sanitarina. Auditooriumi paneb kihama, kui räägin näiteid elust enesest. See on väga oluline, sest teooria ja praktika ei ole sageli “sinasõbrad”."

On see raske auditoorium, keda koolitad ja juhendad? Kuidas suhtud oma koolitatavatesse, millisel tasandil nendega suhtled, et nad Sinuga arvestaksid?

J. T: "Koolitajana võtan alati inimesi kui võrdväärseid partnereid. Ma ei ole kindlasti koolitajana teistest parem inimene. Ma lihtsalt valdan mõnda teemat rohkem kui mõni teine. Olen eelkõige inimene ning seda hinnatakse kõige enam! Olen sageli naernud enda üle, et mind võiks ka julgelt nimetada kogemusnõustajaks. Aga tänapäeva innovaatiline koolitaja ongi sageli nii mentori, kuulaja, sõbra, motiveerija kui ka lohutaja rollis. See on täiskasvanud õppijale väga tähtis, sest nad erinevad nii oma vanuse, kogemuste kui ka oma hoiakute ja väärtushinnangute poolest ning sa pead oskama sellega oma töös arvestada. Meil kõigil on õigus olla mina ise!"

Oma esimest ülesastumist koolitajana mäletad? Kuidas läks, mida õppisid?

J. T: "Väga hästi mäletan oma esimest loengut, kui seisin lihtsalt auditooriumi ees ning vuristasin slaidid kuulajatele ette…  Õnneks tuli see “ärkamine” mul üsna pea. Sain aru, et kuulajad oskavad ju ka lugeda – milleks siis veel ettelugejat vaja on? Olen sageli märganud, et isegi kui sul on blond pea ja sätitud juuksesalk, siis olulisemaks ootuseks on see, mis tuleb sinu seest. Mulle meeldib teha auditooriumi kuulajad “enda omaks”. Saada juhtida seda “orkestrit” on iga koolitaja unistus! Need nipid ja teadmised aga saadakse koos aastatega ja koos oma koolitatavatega – nemad on väga head reflekteerijad. Koolitajaks kasvatakse koos oma koolitatavatega. Ja alahinnata ei tohi mitte kunagi seda, mida sa õppijatelt saad – meil kõigil on, mida teistega jagada! Kui õppija läheb peale pikka väsitavat loengut koju ja tal on veel jõudu oma teadmisi ja emotsioone kodustele edasi anda, siis on koolitus korda läinud! Nad mäletavad, mida ma rääkisin ja kuidas ma seda rääkisin. Keegi ei räägi sellest, et lektoril sukasilm jooksis või silmad olid unised."

Kuidas Sa end koolitajana n-ö vormis hoiad?

J. T: "Koolitamine ongi pidev õppimine. Peab olema selle protsessi pidev edasiviija, oskama analüüsida ja reflekteerida oma tööd, täiendama ennast pidevalt oma erialal, jälgima mis toimub ühiskonnas. Ümberõpe ja õppijate vajadused muutuvad pidevalt. Õpetajana ja koolitajana peavad mul olema “vastavad tooted riiulil”, et pakkuda koolitatavale just “seda toodet”, mida ta ootab ja vajab. Tänapäeval on õnneks juba olemas mitmeid erinevaid koolitusvorme ja koos sellega saame olla õppija jaoks väga paindlikud. Näiteks töökohapõhine õpe, mis sobib just juba töötavatele erialainimestele."

Kas meie täiskasvanud õppija on hea õppija, hästi õpetatav?

J. T: "Täiskasvanud õppija on väga hea õppija, sest ta teab täpselt, miks ta antud koolitusele tuli ja mida ta koolituselt ootab. Kahjuks pean tõdema, et sageli on täiskasvanud õppija väga madala enesehinnanguga. Olen väga õnnelik, kui koolituse lõppedes olen saanud inimeselt sõnapaari MINA tegin, MINU kogemus oli selline ja MINA arvan, et…  Me kõik oleme erinevad, kuid me kõik vajame turvatunnet, südamesoojust ja mõistmist, eriti siis, kui viimasest koolipingis istumisest on möödas 15, 20 või enamgi aastat. Inimesed kardavad väga ennast rumalana näidata. Aga koolitusele ju tullaksegi seetõttu, et saada targemaks ja jagada teistega oma kogemusi! Ka täiskasvanud õppija vajab turvatunnet."

Milliseks hindad Eesti koolitajate taset?

J. T: "Eesti koolitajate taset hindan väga kõrgeks. Et olen ka iseenda pidev arendaja, siis olen saanud vägagi tunda meie Eesti koolitajate kõrget taset. Koolitaja, kes ennast kõrvalt ei oska hinnata ja on koolitatavate suhtes üleolev - kaob varsti “vaateväljast”. Nimi jääb, aga tööd ei ole!" 

Ütle midagi ilusat aasta ja intervjuu lõpetuseks.

J.T: "Meil kellelgi pole võimalik valida siia ilma tulles, kelleks või missuguseks me saame.  Küll aga on meil kõigil võimalik märgata teineteist ja olla alati teineteisele toeks! Uuel aastal ootavad mind jälle hooldustöötajad, tegevusjuhendajad ja lapsehoidjad nii Valgas, Võrus, Rõuges, Rõngus, Viljandis kui ka Otepääl – ikka selleks, et targemaks saada. Lugejatele soovin rohkem teineteise mõistmist, andeks andmist ja südamesoojust!"

Vaata ETKA Andras videot ja tutvu Janega lähemalt:

 

________

Agne Narusk töötab ajakirjanikuna 1997. aastast. Täiesti juhuslikult sattus ta Eesti Päevalehes esmalt põhihariduse teemade juurde, sealt kasvasid välja kogu tasemehariduse teemad ning viimased 15 aastat on ta süvendatult tegelenud (ikka Eesti Päevalehes) täiskasvanuhariduse, koolituse, tööelu ja elukestva õppe teemadega. Liialdamata võib öelda, et kui erialaajakirjandus välja arvata, on ta Eestis ainus sellele valdkonnale spetsialiseerunud ajakirjanik. Ta on teinud kaastööd ka üleeuroopalisele elukestva õppe võrgustikule Infonet, toimetanud ETKA Andrase ajakirja Õpitrepp ja aidanud trükivalmiks mitmeid õppimisega seotud teemalehti, nagu "Praktika ja Õpipoisiõpe" Tööandjate Keskliidule, "Europass" SA Kutsekojale, "Rajaleidja" SA Innovele jpt. Ekspress Meedia ajakirjanikuna kirjutab ta praegu Eesti Päevalehte, Eesti Ekspressi ja Maalehe koolituslisadesse. Lugusid ilmub ka hoopis teistel teemadel, nagu tervis, eakad, sotsiaalelu jne. Kindel plaan on minna õppima andragoogikat, sest tunneb, et magistrikraadist eesti filoloogias jääb väheks.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Qed jintwerew 1 - 1 minn 1
  • Riina Kütt's picture

    Väga sisukas ja inspireeriv intervjuu!

    Nii toredad ja kujundlikult esitatud mõtted Jane poolt ning kenasti intrigeerivad küsimused Agne poolt. 

    Ma saan aru, et see oli küll juba väga ammu, aga ikkagi oleks huvitav teada, mis tingis selle "ärkamise" ja Jane lõpetas slaidide pealt vuristamise :)