chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Pjattaforma Elettronika għat-Tagħlim għall-Adulti fl-Ewropa

 
 

Blog

5 põhjust, miks me vajame tugevamaid sidemeid kodanikuühiskonna ja töökohapõhise õppe vahel

25/07/2016
minn Eliisabeth Käbin
Lingwa: ET
Document available also in: EN FR DE PL ES IT HU NL

Andrew McCoshan kommenteerib hiljutist aruannet täiskasvanuhariduse erinevate vormide kulude ja tulude kohta ja leiab, et see toob kaasa olulisi küsimusi, mis puudutab kodanikuühiskonna rolli töökohal õppimises.​

Enamik täiskasvanuharidusest, olgu see siis formaalne, mitteformaalne või informaalne, toimub töökohal. Nii palju kui on teada. Kuid lisaks sellele peame olema ausad: meie teadmised on lünklikud. Tööhõive uuringute instituudi hiljutine aruanne, mille tellis Ühendkuningriigi valitsus, aitab neid lünki täita. Huvitaval kombel võib raporti ridade vahelt lugemine viia huvitavale mõttele kolmanda sektori rolli kohta:

1. Tööandjad Inglismaal investeerivad oluliselt täiskasvanuharidusse, kuid investeeringute tase võib suuresti varieeruda: tööandjate otsesed koolituskulud, st välistele koolitajatele makstud tasud ja koolituskeskuste haldamise kulud, on enam kui 5 miljardit naela (umbes 6 miljardit eurot) aastas, võrreldes valitsuse kuludega täiskasvanute koolitusele, mis on napilt 3 miljardit (umbes 3,6 miljardit eurot). Kuid tööandjate kulutuste vahel on suured piirkondlikud erinevused, mis jäävad 300 ja 500 naela vahele koolitatud töötaja kohta (umbes 350-585 eurot). On ka valdkondlikke erinevusi, tööandjate kulutused on kõrged teenindussektoris, eriti hoolduses ja vaba aja sektoris. Tööandjad kalduvad oma koolitusotsustes samuti eelistama elukutset omavaid inimesi.

2. On märkimisväärne, millisel määral koolitus, mida rahastavad ja annavad tööandjad, valitsus ja kodanikuühiskond, on üksteist täiendav:

  • Suur osa koolitusest, mida rahastavad tööandjad, on ettevõtte-spetsiifiline, induktsiooni eesmärkidel või selleks, et vastata õigusaktidele, nagu näiteks esmaabi, ning töötervishoiu ja tööohutuse koolitus.
  • Valitsuse hoolitsus seevastu kaldub täitma lünki, mis on tingitud turu ebaõnnestumisest tagada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutele kvalifikatsiooni andev koolitus.
  • Kodanikuühiskond (ehk aruande sõnul “kogukonnaõpe”) mängib madala kvalifikatsiooniga kogukondades olulist rolli täiskasvanute vajaduste rahuldamisel väljaspool ametlikku programmi õppimisel –, mis võib aidata üles ehitada enesehinnangut ja eesmärgitunnet ning tegeleda ka põhiküsimustega, nagu kuidas juhtida isiklikke finantse; kolmanda sektori õpe toetab kõige tõenäolisemalt naissoost ja ilma eelneva kvalifikatsioonita õppureid.

Seega, kas oleks võimalik teha rohkem, et aidata tööandjatel ja kodanikuühiskonnal eesmärgipärasemalt kokku sobituda, mis puudutab töökohapõhist õpet?

3. Kogukonnaõpe võiks kindlasti toetada töökohal õppimist aktiivsemalt, kui sellele oleks antud suurem tähtsus. Nagu raportis märgitakse, on Inglismaa ametlikes registrites üle 2000 heategevusorganisatsiooni ja vabatahtliku organisatsiooni, mille pädevusse kuulub mingi hariduse ja koolituse vorm. Kuid me lihtsalt ei tea piisavalt, mida nad teevad ning veel vähem selle võimalikust kasust töökohal. Üllataval kombel selgub aruandest, et töökohal õppimise ja praktikavõimaluste uurimine kipub keskenduma majanduse ja tööturu kasule; kogukonnaõppe uurimine keskendub selle mõjule lastele ja peredele, ning palju vähem on uuritud kogukonnaõppe kasu tööturu seisukohalt.

4. Samal ajal on teada, et lisaks positiivsele mõjule lastele ja peredele, avaldab kogukonnaõpe ka tööturu-alast mõju, nt kõrgem palk, edutamine ja uued kohustused tööl. Kuigi raport märgib, et need tulemused kipuvad olema „väikesed kuni keskmised“, tekitab kolmanda sektori õppimine ka püüdlusi ja ehitab üles usaldust. Sellised asjad võivad olla oluliseks nurgakiviks enama formaalse õppimise jaoks töökohal.

5. Me peame lähemalt uurima tööandjate, kodanikuühiskonna ja valitsuse vahelise potentsiaalse  sünergia ärakasutamist. Näiteks võiks kodanikuühiskond olla nurgakiviks, aidates õppijatel arendada põhioskusi töökohapõhiseks õppeks, ja mitte kaudselt ja tahtmatult nagu praegu sageli juhtub. Selline õppimine võib olla eriti kasulik lihttööliste puhul, kus tööandja investeering koolitusse on tavaliselt madal. Selline tegevus juba toimub, kuigi sageli süsteemitult, töötutele: kuid madala kvalifikatsiooniga töötajad on täiskasvanuõppe mõttes endiselt kaotajad.

___________________

Andrew McCoshan on töötanud hariduse ja koolituse alal üle 25 aasta. Viimased 10 aastat on ta spetsialiseerunud poliitika arendamise uuringutele ja hindamistele EL-i jaoks ning enne seda oli konsultant Suurbritannias. Andrew on praegu vabakutseline konsultant, ECVET-i spetsialist Suurbritannias ning UK rakkerühma Haridus & Tööandjad uurimisgrupi liige.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Qed jintwerew 1 - 3 minn 3
  • Nik Lippens's picture

    Hi

    I'm a teacher in second chance education for adults and have developped a project that links adult learning with civil society. The pilot of this project started january 2016 and as of september we are deploying the project further in Flanders (Belgium) with the help of several Belgian institutions. The project is called 'Goed bezig!' (more info in dutch on www.facebook.com/jebentgoedbezig). We are also working together with Give a day (www.giveaday.be). They are developping an online platform to bring volunteers and civil organisations together. They will be tweeking their platform to bring adult learning and civil society together through volunteer (and workplace) learning. My students needs to do research on civil organisations and hand out a quality label, stating that what they are doing is a real asset to society. As a reward my students (under my guidence) organise an event, fundraising or help out as a volunteer at the organisation. Our pilot program is very promissing for our students and the organisations! And is also very rewarding for me as a teacher and coach (and also for the school)! In the near future we hope to work together with other European countries to introduce our project! Don't hesitate to contact me if you would like more information or if you would like to participate: nik.lippens@gmail.com! Kind regards! Nik.

  • Maria Jedlińska's picture

    Generalnie, pracodawcom organizującym szkolenia zależy na podnoszeniu „kompetencji twardych” swoich pracowników , czyli rozwijaniu konkretnych umiejętności i wiedzy potrzebnych do wykonywania danej pracy. Mniejszą wagę przywiązuje się do tych „miękkich”, mających związek z psychiką i umiejętnościami społecznymi (sprawne zarządzanie sobą i swoją pracą, zdolność do motywowania samego siebie, zorganizowanie zajęć, zarządzanie czasem, komunikacja miedzyludzka), które są podstawą każdej pracy .

    Tę „lukę edukacyjną” w większości zapełniają organizacje pozarządowe. Często pracownik na własna rękę szuka takich szkoleń.

    Dobrze byłoby więc tworzyć takie strategie edukacyjne, które w sposób kompleksowy łączyłyby oba elementy. Obawiam się jednak, że nie będzie to łatwe. Powodem braku zmiany obecnej sytuacji są z jednej strony ograniczenia finansowe, z drugiej - brak świadomości konieczności wprowadzenia takich zmian.  

  • Simon BROEK's picture

    Nice to see that training funded and provided by employers, government and civil society is complementary. I am not sure this is the case in other European countries.

    I like the idea that instead of seeying adult learning taking place in different silos, a more overarching perspective in taken answering the question: where do adults learn? This also, when there is no overarching policy framework in place.

    Searching for synergies is essential in this! Thanks Andrew for raising this issue.