Skip to main content
Blog
Blog

Kes koolitab väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes?

Töökohal õppimine võib toimuda erinevatel viisidel; see võib olla omaalgatuslik või saavutatud töö käigus. Kuid VKEdes on ka rohkem struktureeritud lähenemisviis õppimisele, mis hõlmab töökohapõhiseid koolitajaid. Aga .... kes on need koolitajad?

2013. aastal on 99,8% kõigist ettevõtetest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), kus töötab umbes kolm neljandikku kogu tööjõust. Kuna täiskasvanud veedavad suure osa oma ajast töökohal, peetakse töökohta oluliseks õpikeskkonnaks. Seda rõhutatakse paljudes Euroopa dokumentides (näiteks Riia deklaratsioon). Töökoht ei ole mitte ainult koht tööga seotud oskuste, vaid ka võtmepädevuste arendamiseks, mis muudab inimesed vastupidavamaks muutuste suhtes nende karjääris ja elus.

Töökohal õppimine võib toimuda erinevatel viisidel; see võib olla omaalgatuslik või saavutatud töö käigus. Kuid VKEdes on ka rohkem struktureeritud lähenemisviis õppimisele, mis hõlmab töökohapõhiseid koolitajaid. Aga .... kes on need koolitajad?

Hiljuti avaldas Cedefop huvitava uurimuse –  Kes koolitab väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes: iseärasused, vajadused ja toetamisvõimalused. Uurimus heidab teatavat valgust endiselt killustatud, kuid arenevale teadmiste baasile koolituse ja õppimise kohta, mis toimub ettevõtete sees. Uuring koosneb poliitika ja praktika analüüsist kõikides liikmesriikides ning ülevaatest, mis koondas 254 VKE vastuseid kaheksast riigist (Belgia-Flandria, Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Hispaania, Leedu, Poola ja Portugal) neljas sektoris (autotööstus, ehitus, IT-teenused, ning hotellid ja restoranid).

 

Kes on töökohapõhised koolitajad?

Käesoleva uuringu jaoks on firmasisesed koolitajad määratletud järgmiselt:

Sisemine koolitaja (töötab ettevõttes), kes pakub sisekoolitust (koolitus korraldatakse ja viiakse läbi ettevõttes ja/või ettevõtte poolt oma töötajate jaoks) ja täiskasvanute tugiõpet (täiendkutseõpe) mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnas ettevõtte siseselt. (Allikas: CEDEFOP (VKE) 2015, Euroopa)

Uuring pakub välja järgmised firmasiseste koolitajate rühmad:

  1. Ettevõttesisesed koolitajad kitsamas mõttes võtavad enda peale tavaliselt laia valiku tegevusi, sealhulgas organisatsiooniline tegevus, mis on seotud koolitusega (näiteks koolituse kavandamine, planeerimine, järelevalve, korraldamine või hindamine);
  2. koolitusfunktsiooniga töötajad keskenduvad peamiselt üks-ühele juhendamisele ja väikeste rühmade koolitusele kaasaaitamisele, ilma olemata seotud koolitusülesannete juhtimisega;
  3. koolitusfunktsiooniga juhid täidavad mitmesuguseid koolitamisega seotud ülesandeid; oma juhtimisülesande kõrval kulutavad nad vähem aega üks-ühele rühmakoolitusele.

Mida kõrgem on oskuste tase (ISCO töökeskkonna-oskuste terminites), seda suurem on tõenäosus saada kaasa haaratud õppele kaasaaitamisse ja koolitusse: juhid või juhendajad täidavad koolitaja ülesandeid tõenäolisemalt kui professionaalsed või oskustöölised, samal ajal kui oskusteta töötajate seas teeb seda vaid väike hulk.

 

 Mis tüüpi koolitust nad pakuvad?

Ettevõttesisesed koolitajad erinevad nii oma profiili, sotsiaal-demograafiliste tunnuste kui ka aja poolest, mis nad pühendavad töökohapõhisele õppele. Samuti on erinevusi tegevuste liigis, mis nad seoses töökohapõhise õppega läbi viivad. See keskendub:

  • Uute töötajate juhendamine. See on peamiselt korraldatud töö ajal toimuva koolitusena või üks-ühele olukorras.
  • Tervise-/või ohutusalased koolitused või lühidad instruktsioonid.
  • Lühikesed tehnilised koolitused, mis kestavad alates paarist tunnist ühe-kahe päevani.

Tagasiside ja nõuannete andmine tööprotsessis ning üks-ühele koolitus või esitlus olid uuringu järgi kõige sagedasemad ettevõttesiseste koolitajate koolitustegevused.

 

Miks nad on hakanud töökohapõhise õppe koolitajaks?

Uuring rõhutab ka, et valmisolek jagada oma teadmisi ja oskusi teistega ja koolitada on tähtsamad kui instrumentaalsed aspektid, näiteks eeldatav majanduslik kasu. Üks viiest koolitajast võttis õppimise hõlbustamise kohustuse enda peale oma algatusel (millele järgnes tööandja määramine). Võimalus karjääri edendada mängib siiski olulist rolli. Enamik ettevõttesisestest koolitajatest peab oma tööd koolitajana atraktiivseks.

 

Kuidas nad oma pädevust arendavad?

Töökohapõhised koolitajad ütlevad, et nemad ise on saanud oma karjääri jooksul palju koolitust. Samal ajal osales ainult üks kolmandik koolitajatest koolitamisega seotud pädevuse parandamise väljaõppel. Uuring näitab ka selget vastuolu formaalse hariduse või formaalse kvalifikatsiooni saamisele suunatud õppimise ja imformaalsema õpitegevuse vahel koolitajate professionaalses töös; nimelt õppimine kolleegidelt, järelevaatajatelt või vanematelt spetsialistidelt, õppimine oma professionaalseid ülesandeid täites ja iseõppimine ning suhteliselt formaalne või organiseeritud tegevus nagu koolitused, töötoad, juhendatud töö-käigus õppimine.

 

Mis saab edasi?

Töökohapõhiseid koolitajaid peetakse oluliseks oskuste väljakujunemise ja elukestva õppe jaoks. Seda rolli pole paljudes liikmesriikides piisavalt tunnustatud, väärtustatud või toetatud. Lisaks on vähe andmeid selle kohta, mis tegelikult VKE-des toimub seoses õppimise ja mõjusa õpikeskkonna loomisega.

Login (5)

Trid lingwa oħra?

Dan id-dokument huwa disponibbli wkoll f’lingwi oħra. Jekk jogħġbok agħżel waħda hawn taħt.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

L-aħħar diskussjonijiet

EPALE 2021 Thematic Focuses. Let's start!

We invite you to enrich what is set to be an intense year ahead with your contributions and expertise! Let's start by taking parto in this online discussion. The online discussion will take place Tuesday 9 March 2021 from 10 a.m. to 4 p.m. CET. The written discussion will be introduced by a livestream with an introduction to the 2021 Thematic Focuses, and will be hosted by Gina Ebner and Aleksandra Kozyra of the EAEA on the behalf of the EPALE Editorial Board.

More

Diskussjoni ta’ EPALE: Il-forniment ta’ tagħlim ta’ ħiliet bażiċi

Il-ħiliet bażiċi huma trasversali. Dawn mhumiex rilevanti biss għall-politika edukattiva, iżda huma rilevanti wkoll għall-politiki tal-impjiegi, tas-saħħa, soċjali u ambjentali. Il-bini ta’ miżuri ta’ politika koeżivi li jappoġġjaw lill-persuni bi ħtiġijiet bażiċi ta’ ħiliet huwa meħtieġ mhux biss biex il-Perkorsi ta’ Titjib tal-Ħiliet ikunu suċċess, iżda wkoll biex jgħinu fil-bini ta’ soċjetajiet aktar reżiljenti u inklużivi. Id-diskussjoni online se ssir f’din il-paġna fis-16/17 ta’ Settembru bejn l-10:00 u s-16:00 CET u se tkun immoderata mill-Koordinaturi Tematiċi ta’ EPALE tal-EBSN

More