chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Pjattaforma Elettronika għat-Tagħlim għall-Adulti fl-Ewropa

Blog

Töö haavatavate sihtrühmade heaks ja koos nendega

19/01/2016
minn Georgi SKOROBOGATOV
Lingwa: ET
Document available also in: SL EN

„Mitte midagi nende heaks ilma nendeta!” oli sõnum, mida sai kõige sagedamini kuulda rahvusvahelisel konverentsil Building Bridges in Adult Education (Sildade ehitamine täiskasvanuhariduses), kus muude teemade hulgas arutleti haavatavate rühmade suurema kaasatuse üle täiskasvanuharidusse. Nimetatud probleem on sageli seda tüüpi sündmuste päevakorras, mis toimuvad kas kohalikul või riiklikul tasandil, või viimasel ajal, põgenikekriisi tõttu, eelkõige rahvusvahelisel tasandil, kuid tundub, et seda ei ole kunagi ammendatud. Põhjused on erinevad: on üha rohkem haavatavaid inimesi, rääkimata nendest, kes on juba kahjustatud, ja neile suunatud meetmed ei jõua kahjuks sageli nendeni, või kui jõuavad, siis selgub varsti, kas need on üldse sobivad ja toovad tõesti kaasa muutuse. Muutus saab tulla ainult seestpoolt, nende inimeste südametest ja mõtetest, kes leiavad end marginaliseerituna ja kes saavad parandada oma eluolukordi ainult hea ülevaate põhjal.

Seetõttu on oluline tõsta teadlikkust haavatavamate elanikkonnarühmade seas, protsess, mis algab väärtuste, vajaduste, soovide ja unistuste tunnustamisest. See jätkub eesmärkide seadmise, võimaluste otsimise ja enesehinnangu rajamisega dialoogis „abilistega”. Viimased oleme või võime olla meie kõik, kes me töötame täiskasvanuhariduse erinevates valdkondades, kui me julgustame, nõustame, koolitame ja toetame ning aitame elukutse ja poliitika tasandil kaasa tõkete vähendamisele ning maksimaalsele teele edule. See hõlmab ka neid, kes on kõige enam häälestunud hariduslikult mahajäänud elanikkonnarühmade vajadustele ja võimetele. Abi võib tulla ka nende rühmade endistelt liikmetelt, kes on juba takistused ületanud, või vähemalt enamiku neist, ja võivad olla eeskujuks.

/mt/file/napisjpgnapis.jpg

 

Põhioskuste arendamise edendamine on EAAL-i prioriteet

Täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava (EAAL) on täielikult suunatud haavatavatele elanikkonnarühmadele, eriti kutseoskusteta ja madala kvalifikatsiooniga inimestele. Sloveenia alustas tegevuskava rakendamist kampaaniasündmuste (Learning Parade: Days of Learning Communities, 2013-2015) ja heade praktikate juhtumiuuringute läbi (videoväljaanded 1–4, 2012-2014). Sel aastal hakkasime läbi viima EAAL-i professionaalseid üritusi, et edendada ja arendada täiskasvanute põhioskusi. Koos korraldajatega tutvustasime neid professionaalsele publikule 19. Täiskasvanuhariduse kollokviumil, ühes EPALE Sloveenia riikliku avamisega ja tegime neist kokkuvõtte viiendas videoväljaandes kõneka pealkirjaga Ma suudan, seetõttu olen olemas.

Rida EAAL-i 21 professionaalsest üritusest hõlmas kõige erinevamate kohaliku tasandi sidusrühmade professionaalset debatti, kuid iga üritus sisaldas ka valitud sihtrühmade õpetamise praktilist demonstratsiooni. Eesmärk oli uurida praegust olukorda, olemasolevaid programme, koostöövorme, võrgustikke, partnerlusi ja muid protsesse põhioskuste taseme tõstmiseks täiskasvanute hulgas ja väljakutseid, mis enamikul juhtudel olid määratletud koolitajate poolt mitte osalejate jaoks, vaid koos nendega. See viis soovitusteni, mis suunavad EAAL-i rakendamise protsessi uuel perioodil, 2015.-2017. aastal.

EAAL-i üritused olid mõeldud neljale haavatavale rühmale: noored täiskasvanud, töötud, põgenikud ja maaelanikkond. Kuigi need on selgelt eraldiseisvad rühmad, oli üks peamisi järeldusi, et ilmajäetus võib sageli olla mitmesugune. See nõuab terviklikku lähenemist, kuna ei ole piisav näiteks koolitada töötuid kutseoskusi omandama, eirates samas muid oskusi, nagu suuline ja kirjalik arusaamine, omaalgatus, ettevõtlikkus, oma identiteedi arendamine ning võime olla empaatiline ja eksisteerida koos teistega.

/mt/file/spletnapaspng-1spletna_pas.png

 

Ühendamine on võti 

„Haridus ei ole ega saa olla üksildane protsess,” oli sõnum täiskasvanuhariduse kollokviumil, kus EAAL-i ürituste korraldajad rõhutasid, et põhioskuste arendamiseks on vaja luua võrgustikke kõikide kohaliku keskkonna sidusrühmade osavõtul. „Täiskasvanute koolitajatena saame mängida ühendavat rolli ja muutuda selles protsessis edasiviivaks jõuks,” oli loogiline järeldus kollokviumil. Need on muidugi püüdlused, mis on algselt suunatud haavatavatele, kuid need puudutavad ka meid kõiki, sest eraldusjoon marginaalse ja peavoolu vahel on õhuke ja kergesti muutuv.

EAAL-i rakendamise protsess Sloveenias jätkub. 2016. aastal on oodata seitset uut professionaalset sündmust, mis tegelevad eelnimetatud nelja rühmaga, kusjuures  keskendutakse eelkõige tööhõivelisuse küsimusele. Lõpuüritus 1.- 3. juunil Ljubljanas on rahvusvaheline. Me võõrustame Euroopa põhioskuste võrgustiku (EBSN) liikmeid, Euroopa Komisjoni esindajaid ja võib-olla isegi OECD-d. Konverentsi nimeks on National Policy: Local Implementation (Riiklik poliitika: lokaalne rakendamine) ja see on meie jaoks suurepärane võimalus näidata, mida me oleme Sloveenias selles valdkonnas juba teinud.

„Ma suudan, seetõttu olen olemas”, on meie maksiim, ja see on ka filmi pealkiri, mis vaatleb seda küsimust. Inspireerigu see teid!

/mt/file/zmoremtorejsemjpg-0zmorem_torej_sem.jpg

 

Zvonka Pangerc Pahernik (zvonka.pangerc@acs.si), MSc, Sloveenia Täiskasvanuhariduse Instituut


Zvonka Pangerc Pahernik töötab Sloveenia Täiskasvanuhariduse Instituudis reklaami ja teavitustöö valdkonnas. Ta on Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava rakendamise eest vastutav riiklik koordinaator. Tema esmane huvi hõlmab reklaamiga seotud lähenemisviise ning integratsiooni ja sidusrühmade koostöö edendamist täiskasvanuhariduses.

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email
Refresh comments Enable auto refresh

Qed jintwerew 1 - 3 minn 3
  • Brigita Kruder's picture

    Ranljivost ali celo funkcionalna nepismenost je lahko dobro skrita, tudi za diplomo. 

    Pri delu z ranjivo skupino, kakor imenujemo brezposelne mlade, v okviru strokovnega dogodka EPUO smo prišli do zanimivih in presenetljivih ugotovitev. 

    Ob organizaciji strokovnega dogodka,  smo izhajali iz  predpostavke, da je govorna kompetenca tako temeljna, da bi morala biti dobro razvita pri večini prebivalcev. Predpostavljali smo, da je morda slabše razvita  njena specifična raba za potrebe poslovnega oziroma profesionalnega sporočanja na delovnem mestu ali v izjemnih  komunikacijskih situacijah. Upoštevali smo tudi, da je naše kulturno okolje  »nenaklonjeno« učinkovitemu  govornemu sporazumevanju.

    Po uvodnih predstavitvah so udeleženci ugotavljali, da  prihajajo v stik z odraslimi, ki nimajo razvitih temeljnih kompetenc in se tega tudi ne zavedajo, še manj pa to povezujejo s svojim socialno-družbenim položajem, za katerega pogosto iščejo vzroke zunaj sebe. To je  nemalokrat tudi vzrok njihovega nezadovoljstva in konfliktov.

    V praktičnem delu dogodka smo izvedli delavnico o učinkovitem govornem sporočanju. Udeleženci so bili odrasli, mladi, brezposelni,skoraj vsi visoko izobraženi.   Pričakovali bi, da,  kot aktivni iskalci zaposlitve,   znajo in zmorejo na kratko predstaviti sebe in svoje kompetence.  Izobrazba torej  sama po sebi še ne pomeni nujno višje stopnje  funkcionalne rabe temeljnih kompetenc.

    Posebej presenetljiva je bila ugotovitev, da  tudi pri populaciji odraslih, kjer učinkovito govorno sporazumevanje predstavlja poklicno kompetenco ne pride do transfera iz enega področja  na drugega.  K izpopolnjevanju brezposelnih  je  potrebno pristopiti celostno, s krepitvijo posameznika na vseh področjih, ga spodbujati, da je družbeno aktiven in dejaven. Tako se krepi njegova samozavest in zavedanje, da je lahko uspešen.

    Ciljno usmerjene naj bodo  praktično zasnovane dejavnosti umeščene v neformalne programe izobraževanja  za odrasle, temelječe na izkušnjah posameznika in  aktivaciji predhodno pridobljenega znanja.

     Ključen pri tem je najprej razvoj kompetence za vseživljenjsko učenje, ki bo posamezniku omogočala učinkovito učenje po tem,  ko bo prišel do uvida  na katerih področjih ima primanjkljaje. 

  • DUSANA FINDEISEN's picture

    Naslov pove vse. Vse, kar dosežemo s temi skupinami je skupen dosežek. Pa tudi, izobraževalci smo in moramo biti zavezniki svojih študentov, pa naj bodo ti v glavnem toku družbenega dogajanja ali na obrobju družbe. Pa vendar, vidim pomembmno razliko denimo med družbeno elito, ki sem jo "poučevala" vse od menedžerjev, znanstvenikov do ministrov itd in skupinami z družbenega obrobja (starejši, nezaposleni, funkcionalno nepismeni). V primeru drugih mora izobraževalec z izobraževanjem hkrati graditi tudi družbene vezi in ne le njihovo socialno in individualno identiteto. Nemalokrat se zgodi, da so študenti iz te druge skupine v začetku sovražni, nezainteresirani.... a preporod, ki se lahko zgodi zaradi izobraževalčega spoštovanja do njih in vere v njihove zmožnosti, zaradi pripravljenosti, da izobraževalec sprejme njihovo kulturo.... je veliko doživetje, vredno napora.

     

     

  • Zvonka PANGERC PAHERNIK's picture

    Hvala za ta odziv, Dušana. Sama sicer ne delam neposredno z udeleženci, srečujem pa jih v vlogi dobitnikov priznanj za izjemne dosežke, ki se zrcalijo tudi v njihovem okolju, ne le pri njih samih. Včasih onemim ob spoznanju, kako odlično znajo povedati, kaj jim učenje pomeni, zato so najboljši možni zagovorniki izobraževanja odraslih. Povezati jih želimo v Forum, ki bo deloval na več ravneh, saj - tako kot pišeš - so pravi dosežki lahko le skupni. Kaj več o Forumu pa - tudi v tem okolju - prav kmalu!