chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Pjattaforma Elettronika għat-Tagħlim għall-Adulti fl-Ewropa

Blog

Kuidas seeniorid suhtuvad koolituses toimunud muudatustesse?

17/11/2020
minn Anneli Salk
Lingwa: ET
Peale Seenioride Ülikooli loengut pöördus üks vanaproua minu poole ning ütles, etl talle meeldib eluga kaasas käia ning õppida. Samas lisas ohates, et sellel aastal on õppimisega kaasnenud nii palju ümberkorraldusi, et enam ei teagi mida peale hakata. Kord jäetakse loengud koroona tõttu ära, kord on distantsi hoidmise ja maski kandmise nõue ning siis mõningaid loenguid saab vaadata ainult veebist. Proua lisas, et ta on juba üheksakümne viie aastane ning vahel on tunne, et maailm libiseb eest ära!

 

Kui ma küsisin seenioride käest, et kuidas nad suhtuvad muudatustesse, mis toimuvad õppimise valdkonnas siis justkui ühest suust kõlas, et sellega on raske kohaneda. Küsimus pole mitte selles, et arvuti kasutamise oskus oleks kehv vaid põhjus on hoopis sügavam. Seeniorid ütlesid, et koolitustel kohal käimine on omamoodi terviklik rituaal. Koolitusele minek võimaldab intelligentset ajaveetmist – saab kodunt välja minna, kohtuda oma loengukaaslastega, midagi huvitavat kuulata ning peale loengut saab kohvikusse minna. See kõik kokku moodustab ühe toreda päeva. Loengul saab teiste kuulata erinevaid inimesi ja suhestuda nende arvamustega huvitavate teemade osas ning ise ka sõna sekka öelda. Tihti inimesed arvavad, et seenioritel on vaja uut informatsiooni omandada, kuid tegelikult lektorid alahindavad kuulajaskonda. Seenioritel on pikk elu seljataga, mille vältel on nad igasuguseid  oskusi ja teadmisi omandatud.

Seenioride jaoks on koolitusel osalemisel mitu eesmärki – midagi huvitavat kuulata, inimestega suhelda ning häid emotsioone saada. Paljude vanemate inimeste probleemiks on üksindus ning koolitusel saab omaealiste inimeste seltskonnas olla. See on hea tunne.

 

Kuidas seeniorid suhtuvad koolitusel maski kandmisesse ning distantsi hoidmisesse?

Seeniorid ütlesid, et arvestades koroona levikut, on igati mõistlik olla maskiga ning hoida vajalikku distantsi. Tervis on oluline! Samas enam ei teagi, kas sobib inimesega rääkima minna või mitte. Äkki kantakse viirust ning teine võib vaatamata maski kandmisele haigestuda. Avaldati arvamust, et kui inimestel on maskid ees siis ei näe nende miimikat ning see on harjumatu, tekitab eraldatuse tunde. Igasuguseid hirmu mõtteid on tekkinud televiisorit vaadates. Aga parem on ikka maskis loengul olla kui kodus passida.

 

Kuidas seeniorid suhtuvad veebikoolitustesse?

See sõltub paljustki seeniori vanusest. Seenioriks nimetatakse inimesi, kes on 60 + kuni surmani. Paljud 60+ inimesed on väga kompetentsed arvuti kasutuses ning nende jaoks on lihtne leida endale huvi pakkuv veebikoolitus. Samas tõdesid mitmed, et kodus veebikoolitusel osalemine ei anna sellist toredat elamust nagu koolitusel käies. Muidugi on võimalik veebikoolitusel kaasa mõtelda, kuid veebikoolitusteks sobivad need koolitusteemad, kust saab olulist informatsiooni.

Vanematel seeniorid (st 80+ ja 90+) tunnevad pisut hirmu veebikoolituste suhtes, mille taga on ebakindlus arvutitkasutamise oskustes. Samas mõned arvasid, et veebikoolitused arendavad arvuti kasutamise oskusi sammuti, millest on laiemalt kasu. Kahjuks mõni seenior arvab, et on veebikoolituste jaoks juba liiga vana ning loodab, mõeldes, et küll see koroona viirus ükskord taandub ning siis saab jälle füüsiliselt koolitustel osaleda. Vanemad seeniorid olid üksmeelel, et veebikoolitustega kohanemine võtab aega.

Üldiselt arvati ka et nad on oma elus nii palju muutusi juba üle elanud, et küll nad kohanevad ka muutuvate koolitusoludega. Tähtis on, et huvi elu ja inimeste vastu säiliks ning meeleolu oleks hea.

 

Anneli Salk on täiskasvanute koolitaja (tase 6), Talllinna aasta koolitaja 2017, psühholoogiline nõustaja ja autor. Koolitusfirma Synergia OÜ koolitaja.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email
Refresh comments Enable auto refresh

Qed jintwerew 1 - 3 minn 3
  • Merle KOIK's picture
    Anneli, aitäh selle teema tõstatamise eest! Oma kogemustele põhinedes arvan, et veebikoolitused teeb seenioridele tihti raskeks just nende kehv arvutikasutamise oskus. Olles üksi kodus arvuti taga koolitusel osalemas pole ju alati kelleltki abi paluda, kui monitorile mingi veider kastike või tekst ilmub. Koolitajat ei taheta/julgeta rumalate küsimustega häirida ja nii mõned seeniorid e-õppest eemale jäävadki. Sõltub muidugi ka koolitusest. Kui see on loengu vormis (näiteks Tartus Väärikate Ülikoolis (https://www.ut.ee/et/vaarikate-ulikool), siis videoloengu vaatamisega saab juhendi abil hakkama iga vähegi arvutiga sina peal olev seenior. Hoopis teine lugu on aga praktiliste asjade õppimisel (näiteks nutitelefoni kasutamine, Facebooki ja teiste sotsiaalmeediate kasutamine, erinevate e-toimingute sooritamine riigi ja kohaliku omavalitsuse veebilehtedel), selleks sobiks ikka paremini kontaktõpe, eelistatult individuaalõpe.  
  • Reet Romet's picture
    Hea on lugeda, et seeniorid on aktiivsed ja soovivad osaleda kontaktõppes. Praegustes oludes vajavad nad ka kindlasti õpet selles osas, et kuidas saab e-õppe enda kasuks toimima panna. Kui seenioridel on tihti keeruline pikalt kohal istuda, siis e-õpe aitab seda teemat lahendada, sest õpet on võimalik võtta enadle sobival ajal ja pikkusega. Kindlasti peaks andma ka juhiseid kuidas tekitada nn e- õppegruppe ja sarnaste inimeste e- koosviibimisi. See aitaks ehk lahendada ka seda probleemi, et e-õpppe käigus ei ole võimalik erinevate inimestega suhelda. Usun, et sarnast koolitust vajavad ka nn eel-seeniorid. Paljudel erialadel on ikkagi arvuti kasutamine teisejärguline ja teatud põlvkonna arvutioskused on õhukesed. Kiidan tehtud tööd ja soovin jõudu edasiseks!
  • Anneli Salk's picture
    Aitäh Reet heade mõtete eest! Jah, ka eel-seeniorid vajavad täiendust, kuidas e- õppes osaleda, sest paljude vanemate inimeste arvutikasutuse oskuses on arenguruumi.