chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Eiropas Pieaugušo izglītības e-platforma

 
 

Ziņu sadaļa

TÄIENDUSKOOLITUSED ARVUDES: populaarsemad olid isikuarengu, juhtimis- ja keelekoolitused

02/01/2019
Valoda: ET

Haridus- ja Teadusministeerium koondas täienduskoolituste andmed esmakordselt kogu kalendriaasta kohta ning leidis, et juba ligi 40 protsenti täiskasvanud elanikest osaleb täiendkoolitustel.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et täienduskoolitustel osalemine peab arenevas ühiskonnas saama loomulikuks elu osaks. „Nii Eesti majandus kui ka tehnoloogia arenevadkiiresti ning see seab meie inimeste kvalifikatsioonile pidevalt uusi nõudmisi. Enese täiendamiseks peavad olema tagatud kvaliteetsed ja paindlikud õppimisvõimalused.“

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud 952 asutust. Neist 904 täitsid seadusest tulenevaid majandustegevusega kaasnevaid kohustusi ning on jätkuvalt registris. Ministeerium soovitab alati kontrollida, kas täienduskoolitusasutus on EHIS-es, sest ainult neile asutustele laienevad mitmed eelised nagu õppepuhkuse ja tulumaksutagastuse pakkumise võimalus.

Kogutud statistika täiskasvanukoolitust alustanud õppijate, väljaantud tunnistuste ja erineva mahuga kursuste kohta on eelkõige toeks koolituse tellijatele, rahastajatele ja kõikidele õppimishimulistele täiskasvanutele. Näitajate iga-aastane esitamine võimaldab hinnata koolituse läbiviija kogemust antud valdkonnas.

Täienduskoolituse valdkonnas tegutsesid enamasti erakoolitusfirmad, osalejaid oli aga enim ülikoolide pakutavatel kursustel, mis moodustas kõigist õppijatest 21,6 protsenti. Õppijate arvu poolest edastas jõudsalt teisi asutusi Tartu Ülikool, kus täiendõppes osales 34 914 inimest. Tallinna Tehnikaülikooli kursustel osales 15 478 inimest, järgnes Tallinna Ülikooli 12 500 õppijaga. Kuigi jätkuvalt on kõige levinumad lühemad, kuni kaheksa tundi kestvad koolitused, siis üha rohkem suureneb ka pikemaajaliste koolituskursuste trend, mida pakuvad eelkõige kõrgkoolid ja kutseõppeasutused.

Kõige populaarsemad on isikuarengu, keele- ja juhtimiskoolitused.
2017. aastal pakuti kõige rohkem koolitusi isikuarengu õppekavarühmas, kus õpetatakse ühiskonnas ja tööelus vajaminevaid oskusi nagu enesekehtestamine, suhtlemis- ja käitumisoskuste ning vaimsete võimete arendamine, argumenteerimine ja esinemine, tööotsimine jne. Sellistel koolitustel osales kokku 24 263 inimest ja korraldati kokku 3702 kursust.

Populaarseteks osutusid ka keeleõppe koolitused, mida toetas ka Eesti Töötukassa uus meede töötavatele inimestele. Võõrkeele ja eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatel kursustel osales kokku 23 527 inimest. Kokku korraldati 5233 kursust, millest 871 olid eesti keele tasemeeksamiteks ettevalmistavad koolitused.

Teadmisi juhtimisest omandas 23 216 õppijat. Juhtimise ja halduse õppekavarühm hõlmab nii tööjõu, logistilist, büroo- kui ka personalijuhtimist, lisaks ka ettevõtluse algkursuseid ja haldusteemasid. Just neid teadmisi vajavad töötajad karjääri edendamiseks. Kursuseid oli kokku 2136.

Kasutatud info täienduskoolitusasutuste ja nende tegevusnäitajate kohta seisuga 03.10.2018 on kõigile avalik ning leitav Eesti Hariduse Infosüsteemi veebilehelt www.ehis.ee.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn