Pārlekt uz galveno saturu
Blog
Blog

Uus eesti keel

Olles hiljuti osalenud mitmel koolitusel, jääb kestma mulje, et mõnedel juhtudel ei oska koolitajad end eesti keeles väljendada ja emakeele oskus nii kirjalikus kui suulises kasutuses näitab allakäiku.
Mõtiskluse ajendiks on Delfis ilmunud artikkel „Tudeng: kõrghariduses on inglise keel asunud eesti keelt välja tõrjuma“ (19.11.2016).  Autor Mari Vivian Ellam tõdeb, et Eestis surutakse eestivenelastele peale eestikeelset õpet, kuid kõrgkoolides pealetungivat ja eesti keelt kõrvale tõrjuvat ingliskeelset õpet paheks ei peeta. Eesti ülikoolides korraldatakse vastuvõtukatseid ülikooli saamiseks, mille üheks osaks võib olla ka inglise keele oskuse testimine (ühegi muu võõrkeele oskuse vastu huvi ei tunta), sest „inglise keelt läheb neil ju edaspidi teaduskirjanduse lugemiseks vaja“. Vastu võetakse ehk lõpuks ka need, kes vastuvõtulati ületasid, kasvõi inglise keele oskuseta ja siis püütakse neilt varem põhikeelena vene/saksa keelt õppinuilt inglise keele oskus paari semestriga välja võluda. Teisi suuri keeli tihtilugu eiratakse ja püütakse peituda „kõik kirjutavad inglise keeles“ vabanduse varju. Sageli püütakse väita, et vajalikus kitsas tegevusvaldkonnas puudub eestikeelne sõnavara, kuid kes peaks terminoloogiat arendama kui mitte kasutajad ise? 
 
Olles hiljuti osalenud mitmel koolitusel, jääb kestma mulje, et mõnedel juhtudel ei osata end eesti keeleski väljendada ja emakeele oskus nii kirjalikus kui suulises kasutuses näitab allakäiku. Mõned näited suulisest kõnest: meil on palju praktilist backgroundi; oskab suurepärasel levelil kasutada; neil on outdoor reklaam, sai parima paper awardi. Toodud puhkudel on eestikeelne sõna täiesti kasutusvalmilt olemas. Teine rühm võiks olla eesti keele taolised sõnad, mis laenatud-tõlgitud-otse üle-võetud inglise keelest: ma ei ole Mardiga kontaktinud; kõik brauserid ei supordi seda, me implementeerisime selle plaani. Päeva lõpuks ja absoluutselt näivad olevat kanda kinnitanud, ehkki märksa tabavamad omakeelsed väljendid on olemas. On juhuseid, kus tuleb pärast eestikeelse lausungi kuulmist see mõttes tõlkida inglise keelde (keeleoskuse ja piisava sõnavara olemasolul) ja alles siis on arusaadav, mida ütleja silmas pidas. Kolmandaks rühmaks võiksid olla tugeva eesti aktsendiga ja ajuti eksliku hääldusega jutu sisse visatud ingliskeelsed sõnad (ikka koolitajatest on juttu) – see on hoopis teine tatš, öfkoors, iivent, hiiding, ii-komerss. Arvatavasti ei pane mõni esineja sellist keelekasutust ise tähelegi, teised leiavad selle olevat laheda ja kuulajatega ühendava.
 
Kindlasti on kiiresti areneva tehnoloogiaga ühiskonnas raske sammu pidada kõigi uute asjade, nähtuste, programmide, võimaluste jne nimetamisega, kuid püüda ju ometi võiks, et eesti keel jääks alles nii teaduskeele kui igapäevakeelena.
 
Login (3)

Users have already commented on this article

Lai komentētu, Pierakstieties kontā vai Reģistrējieties.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Jaunākās diskusijas

EPALE diskusija: Plašsaziņas informācijas mediju ziņu izpratne un lietojuma prasme – kāpēc tieši šobrīd tā ir tik svarīga?

Dalieties savos uzskatos par ziņu un informācijas mediju lietojuma prasmi pieaugušajiem!

Vairāk

Pirmsskolas izglītības iestādes un vecāku sadarbība Covid - 19 krīzes perioda laikā. Cik svarīga ir šī sadarbība?

Ārkārtējā situācija un ierobežojumi katram individuāli ir uzlikusi jaunus pienākumus. Īpašas rūpes ir ģimenēm ar bērniem pirmsskolās un sākumskolās.

Vairāk