chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Eiropas Pieaugušo izglītības e-platforma

Emuārs

Hästi omandatud elulised oskused on vajalikud edasiseks elukestvaks õppeks

06/09/2020
Piret Maiberg-Nõu
Valoda: ET
Document available also in: SL EN ES EL

*** See, kes pühendub õppimisele, suurendab päev päevalt oma teadmisi (tarkust) Lao Zi, Hiina filosoof***

Mulle meeldib õppida ja ma usun elukestvasse õppesse!

Kas see oli alati nii? Tegelikult jah! Algklassides, nii nagu enamik õpilasi, ootasin ka mina suvevaheaega. Esiteks seetõttu, et käisime perega igal aastal väikesel puhkusel mere ääres ja teiseks seetõttu, et ootasin võimalust vaheajal olla ka ise õpetaja!

Veetsin suved koos teiste lastega meie tänavalt ja alati mõned päevad ka vanaema ja vanaisa juures koos noorema venna ja kahe noorema onupojaga. Me mängisime nii vanaema-vanaisa juures kui ka lastega meie tänavalt alati “kooli”, kus ma õpetaja rolli võtsin!

Tegin oma õpilastele tavalisest paberist vihikud ja palusin emal osta mulle markide komplekt, et saaksin lisaks punasele pastakale neid kasutada oma õpilaste tegevuse hindamisel. Koostasin erinevaid ülesandeid, valmistasin ette aritmeetilisi ja mõttelisi nuputamisülesandeid, näiteks juhiseid koomiksiraamatu valmistamiseks jne, pöörates samal ajal tähelepanu ka laste vanusele ja võimetele. Õpingud toimusid varjulisel terrassil, heinamaal, naabri aias või lihtsalt tänavatel, kus saime kõik oma õppekavad ellu viia.

Koostasin ka tunniplaani, mis sisaldas matemaatikat, sloveenia keelt, loodusõpetust ja kehalise kasvatuse tunde ning sealt ei puudunud ka vahetunnid ja lõunapausid. Ma määrasin oma vanaema söögipauside eest vastutajaks ja ta tegi rõõmsalt peeneid suupisteid ja lõunasööke. Teinekord kutsus hoopis mõni naaber meid rõõmuga limonaadi jooma ja värsket õunakooki sööma, sest me olime nii head lapsed, et vaheaegadel „kooli“ mängisime.

Sellest ajast peale on minus olnud soov inimestega töötada,soov jagada teadmisi.

Üliõpilasena osalesin aktiivselt PLYA programmis (Project Learning For Young Adults – noorte täiskasvanute õppeprojekt) mentorite assistendina ja hiljem sain sealtkaudu oma esimese tavatöö.

Programm PLYA on akrediteeritud mitteformaalne programm neile, kes on põhikoolist või keskkoolist ennetähtaegselt lahkunud ja on 15–26-aastased. (Programmist: lisateavet saate: sloveenia keeles, inglise keeles). Võin öelda, et programmis pööratakse suurt tähelepanu eluliste oskuste arendamisele, mis on sellel sihtrühmal nõrgad või on väga madalal tasemel.

PLYA programm arendab elukestva õppe erinevaid kompetentse, kuigi peamine rõhk on pandud vaid osale nendest, nimelt:

• kirjaoskus (st emakeelne suhtlus)

• suhtlemine võõrkeeltes

• matemaatiline kompetents

• digitaalne kirjaoskus

• dlukestev õpe (st. õppimise õppimine)

• sotsiaalne ja kodanikupädevus

• Initsiatiiv ja ettevõtlikkus

• üldharidus/teadmised (s.t „kultuuriteadlikkus ja väljendusviis“, „loodusteadus“, „tehnika“) (Javrh P., Možina E., Kuran M., 2011, lk 12–14)

Mul oli hea meel töötada programmis, kus omandati uusi oskusi ja noori julgustati koolipinki tagasi pöörduma või tööd otsima. Programmi ja mentorite eesmärk oli tagada osalejate aktiivsus ja sotsiaalne kaasatus. Usun, et olin sel ajal paljudele osalejatele eeskujuks, kuna lõpetasin õpingud ja olin paljudes asjades iseseisvam kui nemad.

Mäletan väga hästi, kuidas me koolitasime neid noori mõnes asjas, mis mulle endale sel ajal tundusid täiesti enesestmõistetavatena. Mõnel oli probleeme loetud teksti lugemise ja mõistmisega, teised polnud kunagi ankeeti täitnud ega kirja kirjutanud, veel vähem läinud postkontorisse seda saatma. Need õpetatud oskused olid neile sel ajal olulised, sest kui nad tahtsid uuesti valitud haridusprogrammi astuda, pidid nad alustuseks õppima ankeeti täitma. Sel ajal oli oluline oskus ka kirja kirjutamine või motivatsioonikirja ja CV vormistamine, et panna need korrektselt ettevalmistatud ümbrikusse ja postitada.

Õppisime ka, kuidas küpsetada leiba, kuidas leida isiklikku arsti ja vormistada tervisekindlustust, kuidas helistada sotsiaaltöö keskusse ja infot küsida - koolitasime iga inimese jaoks asjakohaseid eluoskusi!

Kuigi arvasin, et just mina olen see, kes osalejaid õpetab, õppisin hoopis mina neilt väga palju. Pärast seda, kui nad tundsid, et oleme loonud "turvalise ja usaldusliku keskkonna", hakkasid nad jutustama oma lugusid, mis andsid mõista, miks mõned nende oskused olid nii madalal tasemel. Tänu teraapilisele kirjutamisele tegime mitmeid keerulisi elusituatsioone lihtsamaks ning sel ajal lõid nii mentorid kui ka programmis osalejad kaks jutukogumikku. Osalejate lood on anonüümsed, samal ajal kui mentorid ja programmis osalenud profesionaalid jagasid oma vaateid ja kogemusi.

Sellistel hetkedel on õppimise ja hariduse tähtsus veelgi selgem. Ükskõik, milline on haridus - formaalne, mitteformaalne või informaalne; meie jaoks on oluline, et uudishimu ja õppimine on meie elu ajendiks ning et oleme aktiivsed!

„Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste (PIAAC) uuringu tulemused osutavad murettekitavale põhioskuste puudumisele kogu Euroopas, kusjuures viiest üks täiskasvanu seisab silmitsi probleemidega põhitekstide ja matemaatiliste oskuste valdkonnas; neljast ühel täiskasvanul on väga madal digitaalsete oskuste tase. Sloveenias on murettekitavalt palju täiskasvanuid, kellel vastavalt PIAACi uuringu tulemustele ei ole piisavalt põhioskusi.

Tagades selle sihtrühma jaoks sobivad ja asjakohased programmid, aitame neil üle saada madalate oskuste tasemest ning samal ajal julgustame neid panustama isiklikule ja perekondlikule arengule ning laiemalt ka kogukonna arengule.” (Javrh P. ja Možina E., 2018, lk. 4)

Üheks selliseks programmiks on eelmainitud PLYA, mida spetsialistidega toetab Sloveenia Täiskasvanuhariduse Instituut ning rahaliselt toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi eelarvest EL ühtekuuluvuspoliitika rakendamise programmi raames perioodil 2014-2020.

Alates 2016. aastast olen olnud riikliku tugiteenuse EPALE Sloveenia liige, kus minu roll on veidi teistsugune, kuna mul ei ole otsest kontakti täiskasvanud õppijatega. Siiski meeldib mulle ikka veel jälgida professionaalsete koolitajate lugusid, kes jagavad oma kogemusi EPALE erinevate õppijate sihtgruppidega töötamise kohta. Iga natukese aja tagant, vabal ajal, leian end õppijate rühma juhi rollis. Nii tunnen end ikka veel aktiivselt selle valdkonna praktikatega seotuna.

Õppimiseks on sageli eluliselt tähtis eeskuju seada! Olen noorsootöö ja täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsenud üle 10 aasta ja kohtun ühel või teisel moel erinevate sihtgruppidega.

Loenguid pidades või motiveerides õppima ja end harima, seisan tihti silmitsi mõttega „Kuidas ma saan nõuda, et mu „õpilased” oleksid entusiastlikud õppimise osas ning töökad ja motiveeritud, kui ma ise ei ole palju aastaid selles valdkonnas midagi teinud?” Üldiselt valdab see mõte mind töötades täiskasvanud õppijate gruppidega, kes lisaks õppimisele (olgu see siis sisemiselt motiveeritud või väljapoolt tingitud) seisavad silmitsi ka muremõtetega, mida igapäevane elu toob. Kas teie, täiskasvanute kaasõpetajad, olete kunagi astunud vastaspoole kingadesse, kujutanud ennast ette õppija rollis, kes tahab või peab mõnda uut teadmist omandama?

Juba palju aastaid olen seadnud eesmärgiks õppida igal aastal midagi uut. Nii osalesin niplispitsi kursusel ja õppisin põhitõdesid, õppisin küpsetama hapuleiba ja pagaritooteid juuretisest ning eelmisel sügisel jätkasin oma õpinguid ja loodan need aasta (või veidi rohkem aja) jooksul edukalt lõpule viia.

Ma peaksin oma kaastöö lõpetama mõttega, et pole oluline, kuidas või mil moel me õpime: klassirühmas, üksi, internetis, videokursuse kaudu... oluline on õppida ja et elukestev õpe muutuks väärtuseks.

--

Maruša Mohorič on täiskasvanuõppe innukas pooldaja, kes satub aeg-ajalt õppijate rühma juhi rolli. Ta on ka riikliku tugiteenuse EPALE Sloveenia liige, mis tegutseb CMEPIUS raames - Sloveenia Vabariigi liikuvuse keskus ning Euroopa haridus- ja koolitusprogrammid (Erasmus + riiklik agentuur).

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email
Refresh comments Enable auto refresh

Tiek rādīts 1. - 3. no 3
  • Lietotāja Maruša Mohorič attēls
    Dear Maria Elena, 
     thank you for reading and following my blog posts. I really believe in a power of learning/teaching... 
     "By learning you will teach; by teaching you will learn!" 
     Kind regards, Maruša 
  • Lietotāja Marija Elena Borg attēls
    Exactly Marusa - Keep it up! :)
  • Lietotāja Marija Elena Borg attēls
    Your passion as an educator is very evident! What strikes me most is your assertion that teaching is indeed a two-way street, i.e. what you give to people, you will ultimately get back.