chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Eiropas Pieaugušo izglītības e-platforma

Emuārs

Risk ja ärevus – ülikooliõpingute kaaslane?

14/05/2020
Gerli Sirk
Valoda: ET

Täiskasvanute õpingute katkestamist on uuringutes seostatud eelkõige majanduslike põhjustega ning raskustega leida õpinguteks piisavalt aega pere kõrvalt. 2015.a Glasgow´ Ülikoolis oma doktoritööd kaitsnud Douglas Sutherland viitab oma töös ka teguritele, millele on vähem tähelepanu pööratud: kõrgkooliõpingutega kaasnevale riskile ja sellest tulenevale ärevusele, mis on seotud eelkõige ootustega võimalustele, mida õpingute järjel oodatakse ja hirmuga lootuste luhtumise ees. Samas on õppima asumisega seonduv risk väga päevakajaline ka täna, mõeldes näiteks ümberõppe või uuesti õppima asumise vajadusele, kui eriolukorras on kaotatud töö. Töös kajastub ka sotsiaalvõrgustike (nii kooliväliste, sh lähedaste kui koolisiseste) toetuse roll täiskasvanu õpingutes.

Tihti on täiskasvanute ülikooli õppima asumise peamisteks takistusteks peetud eelkõige finantside ja ajaga seotut. Aga kas esineb ka muid tegureid, millega täiskasvanud õppija (ala)teadlikult kokku puutub ning mille teadvustamine aitaks ehk nii mõnelgi raskemad hetked kui mitte edukamalt, siis vähemalt teadlikumalt ületada? Just neile, seni vähem tähelepanu saanud teguritele, Douglas Sutherland oma doktoritöös tähelepanu just pöörabki. Esiteks toob ta välja (üli)kooli õppima asumisega seotud riski ja sellest tuleneva ärevuse. Risk, mis on seotud ootustega tulevikuvõimalustele, mida diplomit saades loodetakse leida, kuid ei pruugi täituda. Teiseks toob uuring välja, kui oluline osa on sotsiaalvõrgustikel - nii akadeemilistel kui ülikoolivälistel - ja pöörab tähelepanu tõsiasjale, et õppimisega võib kaasneda teatav identiteedi muutus, mis ei jäta mõjutamata ülikooliväliseid suhteid. 

 

Luhtunud lootused

Sarnaselt Eesti ülikoolidele on ka Šoti ülikoolides probleem õpingute katkestamisega. Katkestamisega seondub eelkõige majanduslik kahju. Ühelt poolt üliõpilasele, kui õpingud olid tasulised, teiselt poolt ülikoolile saamata jäänud tulu (õppemaksu) näol. Vähem on tähelepanu pööratud üliõpilaste luhtunud pürgimustele ja rakendamata jäänud potentsiaalile.

 

 

D. Sutherland leiab, et ühelt poolt toetab täiskasvanud õppima asujaid praktiline õppetööd puudutav info, teisest küljest ka õpimeetodite ja -oskuste õpetamine ning õppekava mõtestamine. Edukas sissejuhatav kursus suurendab õppija enesekindlust ja aitab luua sotsiaalseid võrgustikke, st ühelt poolt toetab akadeemilist toimetulekut ja teiselt poolt sotsiaalset integratsiooni. 

 

Õppimine kui osa kujunemise protsessist

Uurimistöös vaadeldakse õpingutele lähenemist läbi kellekski saamise prisma. Oma õppimist võib vaadata kui midagi, millel on algus ja lõpp ja peale mida tuleb kas edu või läbikukkumine. Teine võimalus on vaadata seda kui kellekski saamise ja kujunemise protsessi. Sel juhul puudutab see igaühe isiklikku lugu ja (elu)kogemusi ning õppimisest saab osa inimese kujunemise protsessist, mitte  lõppeesmärk. Samuti ei ole inimese kujunemine ajaliselt defineeritud sündmus. 

 

Salakaval risk

Õppimisega kaasneb paratamatult salakaval ja ärevust põhjustav risk. Näiteks risk paista välja rumalana või risk mitte mõista akadeemilist keelt. Või risk, et valitud eriala ei sobi, majanduslikult võib minna raskeks, akadeemiliselt ei tule toime, peale lõpetamist ei täitu ootused leida tööd valitud erialal või soovitud ametipostil. On ka risk muutuda inimesena, mis võib muuseas mõjutada suhteid ja olemasolevaid suhtlusvõrgustikke. Seesama risk võib varjatult mõjutada toimetulekut õpingutega ja põhjustada ärevust, eriti täiskasvanuna hiljem ülikooli läinute seas.

Tihti on õppijat saatev ärevus seotud hindamise ja toimetulekuga. Näiteks kirjutamist nähti tihti pigem kui vahendit eesmärgi saavutamiseks (töö, mis tuli esitada), mitte kui eesmärki end väljendada omaette. Leiti, et õppimist toetaks loomingulisem ja vabam lähenemine kirjutamisse ning võimalus kujuneda kirjutajana regulaarsete kergemini teostatavate ülesannete kaudu. Teise näitena võib tuua rohke tsitaatide kasutamise akadeemilistes kirjutistes. Tasub uurida, kui palju ärevus mõjutab üliõpilase enesekindlust mõistete sõnastamisel ja tõendite esitamisel oma sõnadega. Täiskasvanud õppijale on oluline kiire ja varane positiivne tagasiside, mis kinnitaks, et otsus õppima tulla oli õige, mida illustreerib ühe intervjueeritu vastus:

Tahaksin saada oma töid (esseesid) kiiremini tagasi, see on minu jaoks tähtis, olen siia tulles pannud palju mängu ja mul on vaja teada, et mul läheb hästi. See on teistmoodi kui neil noorukitel, kelle ema ja isa on valmis nende vead kinni maksma… mul on liiga palju kaalul. (Mark, GCU)  

 

Edukat ja kordaläinud ülikooli õppima asumist soovitatakse mõõta mitte vaid hinnete põhjal, vaid ka selle järgi, kuidas on õnnestunud sisse elada akadeemilisse kogukonda, osaleda õppetegevuses, omandada erialaga seotud uusi oskuseid ja hoiakuid. Mõtteainet pakub Šoti valitsuse hariduskava eesmärk, mis on lühidalt kokku võttes kujundada inimesi, kes on edukad õppijad, enesekindlad üksikisikud, vastutustundlikud kodanikud ja tõhusad panustajad.

 

Ärevus on paratamatu

Kokkuvõttes kaasneb karjääri edendamisega teatav risk, mis on paratamatu. Täiskasvanuid õppijaid eristab nö traditsioonilisest üliõpilasest see, et õppimisega kaasneva riski ja sellest tuleneva ärevuse tajumine on pidev. Sellel võib olla otsene mõju õpingute katkestamisele ja üldisele õpikogemusele.

Douglas Sutherland soovitab uurida ärevuse mõju akadeemilises praktikas laiemalt, emotsioonide mõju õppimisele üldisemalt ning üliõpilaste isiklikke lugusid. Miks on hea sellest rääkida? Ühe võimaliku vastuse annab sellele küsimusele üks intervjueeritav, kelle vastuseid Douglas Sutherlandi oma töös uuris: 

...Ma sain aru, et ma polnud mingi hulluks läinud naine, vaid et ärevus on ülikoolielu paratamatu osa. Tundsin end peale seda nii palju paremini (Norma).

 

--

Autor: Gerli Sirk on Tallinna Ülikooli andragoogika esimese kursuse üliõpilane, enne on ta õppinud ärikorraldust Estonian Business School´is.

Douglas Sutherlandi (2015) Glasgow´ Ülikoolis kaitstud doktoritöö “The transition of adult students to higher education: communities, practice and participation” on leitav siin. Doktoritöö kajastab täiskasvanute kogemust kõrgkooli õppima asumisel ja sotsiaalvõrgustike olulisust õpingute ajal. Artikkel toob välja täiskasvanute kõrgkoolis õppimise vähem tähelepanu saanud aspekti - riski ja ärevuse, mis saadab täiskasvanut kogu ülikooliaja jooksul. 

Artikkel valmis Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõpingute õppeaine "Andragoogi kommunikatsioonioskused" raames Halliki Põlda, PhD juhendamisel.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn