Pārlekt uz galveno saturu
Blog
Blog

Videokõne teel keeleõpe pakub individuaalset lähenemist turvalises keskkonnas

Digiõppe laialdased võimalused tõusid päevakorda eriolukorra kehtestamisega. Liivi Laurent-Calluaud kaitses 2019. aastal oma magistritöö, milles uuris täiskasvanud õppija õpikogemust videokõne teel toimuvast individuaalsest keeleõppest ning jõudis järeldusele, et sellel, toona “veel vähelevinud võimalusel on potentsiaal pakkuda õppijale personaalsemat lähenemist, turvalist ja hinnangutevaba keskkonda ning intensiivset õpet tema jaoks oluliste teadmiste ja oskuste omandamiseks”.

Liivi Laurent-Calluaud kaitses 2019. aastal oma magistritöö, milles uuris täiskasvanud õppija õpikogemust videokõne teel toimuvast individuaalsest keeleõppest ning jõudis järeldusele, et sellel, toona “veel vähelevinud võimalusel on potentsiaal pakkuda õppijale personaalsemat lähenemist, turvalist ja hinnangutevaba keskkonda ning intensiivset õpet tema jaoks oluliste teadmiste ja oskuste omandamiseks”.

Photo by Mika Baumeister on Unsplash

Liivi Laurent-Calluaud’ magistritööst selgub, et videokõne teel toimuval individuaalsel keeleõppel on traditsioonilise klassiõppe ees mitmeid eeliseid. Videokõne teel individuaalselt õpetades saab õpetaja arvestada õppija seniste teadmiste ja kogemustega, keskenduda põhjalikumalt arendamist vajavatele aspektidele ning käsitleda süvitsi õppijat personaalselt huvitavaid teemasid. Õppijal on võimalus olla ennastjuhtiv ja omandada intensiivselt  just endale vajalikke teadmisi ja oskusi reaaleluliste olukordade ja probleemide lahendamiseks ning suunata õpet enda isiklikust eesmärgist lähtuvalt.

Just õppija enese püstitatud eesmärgid ja teadlik õppetegevuse juhtimine on Malcolm Knowles’i täiskasvanute õppimise põhimõtete kohaselt üks tulemuste saavutamise ja  õpimotivatsiooni säilitamise olulised eeldused. Samuti on täiskasvanud Knowles’i kohaselt rohkem motiveeritud õppima nende töö või isikliku eluga otseselt seotud teemadel ning varasemate kogemuste kaasamisel õppetegevusse.

Eriolukord on ajutine, kuid digiõpe jääv

Digiõppe laialdased võimalused tõusid päevakorda eriolukorra kehtestamisega, kui kontakttundide katkemine pani enamiku täiskasvanute koolitajatest olukorda, kus koolituste jätkamiseks oli kiiresti vaja oma digipädevust arendada ja leida toimiv viis õppe videokõne teel korraldamiseks. Esimestest pisut kohmakatest e-koolitustest sai kiiresti toimiv osa tööelust ning nii mitmedki õppijad ja koolitajad kogesid, et füüsilise distantsi tõttu ei pea õppimine ilmtingimata  katkema. Tõestust leidis idee, et tänapäevased infotehnoloogilised lahendused võimaldavad koolitajatel ja õpetajatel oma teenuseid ka edaspidi üha laiemale publikule pakkuda ning muuta need kättesaadavaks ka neile, kellel ajaliste piirangute, pika vahemaa või raskendatud liikumise tõttu nende kasutamine keeruline oleks. 

Tänasel päeval õpetajate koolitamise ja gümnaasiumiõpilaste õpetamisega tegelev Liivi Laurent nägi videokõne teel koolituse pakkumises suurt potentsiaali juba varem: “Vajadus täiskasvanutele pakkuda neile sobilikus formaadis tundi on püsiv, kuid inimesed on aina liikuvamad nii oma töö kui ka eraeluliste kohustuste tõttu. Videokõne vahendusel keeletunni läbiviimiseks on vaja vaid telefoni või kõnefunktsiooniga arvuti olemasolu. Videokõne eelis on ka see, et tund võib alata minuti täpsusega siis, kui õppijal on aega, ilma füüsiliselt õppekohta liikumata.” 

Väljakutsena koolitajale toob ta välja kohustuse olla paindlik õppe sisu ja vormi osas ning võtta arvesse, et videotund oma vahetuse, intensiivsuse, personaalsusega on ülesehituselt natuke teistsugune kui klassikaline kontakttund. Põhjalikult tuleb läbi mõelda, mida on oluline edasi anda ja millisel viisil. “Tänane olukord on suur võimalus oma koolitusmaterjalid ümber hinnata ja ringi teha,” soovitab Liivi Laurent.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et virtuaalne õpiruum oleks toetav ja usalduslik keskkond. “Selles on oluline roll õpetaja olekul, inimlikkusel ja kontaktil ning reaktsioonidel, toetades õppijat läbi õpiprotsessi”, selgitab Liivi Laurent. 

--

Gerda Urva on töötanud Inchcape Motors Estonia kliendisuhete ja kvaliteedijuhina ning hetkel arendab ta Politsei- ja Piirivalveameti erinevate tasemete juhtide ning koolitajate arenguprogramme. Ta on ka Pärnu Raamatupidamiskonverentsi ja Finantskonverentsi programmijuht ja Raamatupidamise Praktiku enesearenguartiklite autor. Kõrghariduse omandas finantsjuhtimise ja majandusarvestuse erialal, on lõpetanud Transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoteraapia erakooli ning õpib hetkel magistriõppes andragoogikat. Tema missiooniks on olla inspireerija, motiveerija, empaatiline kaasteeline ja toetada inimesi nende kõrgema potentsiaali poole püüdlemise teekonnal.

*Artikli aluseks oleva magistritöö täistekst on kättesaadav Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogus ETERA ja EPALEs. Liivi Laurent-Calluaud magistritöö „Täiskasvanud õppija õpikogemus videokõne teel keeleõppest“.

*Artikkel valmis Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõpingute I aasta õppeaine „Andragoogi kommunikatsioonioskused“ raames Halliki Põlda, PhD juhendamisel

Login (0)

Users have already commented on this article

Lai komentētu, Pierakstieties kontā vai Reģistrējieties.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Jaunākās diskusijas

EPALE 2021. gada tematiskie fokusi. Laiks sākt!

Mēs aicinām Jūs iesaistīties, dalīties ar viedokli, pieredzi, projektiem un idejām! Sāksim ar šo tiešsaistes diskusiju. Tiešsaistes diskusija notiks 9. martā no plkst. 11.00 līdz 17.00 pēc Latvijas laika. Rakstītu diskusiju ievadīs tiešraide ar 2021. gada tematisko fokusu iepazīstināšanu, un to vadīs Džina Ebnere un Aleksandra Kozira no Eiropas Pieaugušo izglītības asociācijas (EAEA), kurām to uzticēs EPALE Redakcijas padome.

Vairāk

EPALE diskusija: Pamatprasmju nodrošināšana cietumos

Kā izglītības iniciatīvas var labāk risināt cietumos esošo cilvēku pamatvajadzības? Kādi ir galvenie ieguvumi un problēmas attiecībā uz pamatprasmju apmācību cietumos? Diskusija notiks 17. decembrī (ceturtdien), tā sāksies plkst. 14.00 pēc Centrāleiropas laika un noslēgsies plkst. 16.00. Diskusijas ievadā būs 20 minūšu gara tiešraide ar starptautisku ekspertu piedalīšanos, kuri dalīsies savā pieredzē par minēto tēmu, tai sekos tiešsaistes diskusija līdz plkst. 16.00 pēc CET.

Vairāk