chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Eiropas Pieaugušo izglītības e-platforma

Resurss

Vähenenud töövõimega täiskasvanute kogemused õppimisest

Valoda: ET

Publicēja Kadi Kass

Magistritöö eesmärk on uurida ja mõista, kuidas kirjeldavad vähenenud töövõimega täiskasvanud oma kogemusi õppimisest. Sisenedes tööturule ja õppima, kohtuvad vähenenud töövõimega täiskasvanud erinevate probleemidega, näiteks eelarvamused, teadmatus, müüdid ja hirmud (Puudega inimeste…, 2014). Mõnikord neid ka haletsetakse, kahjustades sellega nende minapilti ja positsiooni ühiskonnas (Kuusik, Davidjants, & Papp, 2016). Igaüks peab tundma, et ta on oodatud ja vajalik ühiskonnaliige just sellisena, nagu ta on (Aaviksoo, 2008). Õppeprotsessis on oluline õppija (Pilli, 2005), seetõttu on oluline uurida ja kirjeldada vähenenud töövõimega täiskasvanute kogemusi õppimisest. See teadmine on vajalik andragoogidele, täiskasvanute koolitajatele ja ühiskonnale tervikuna, et suurendada vähenenud töövõimega täiskasvanu toetamist õppimisel.

Magistritöös mõistan vähenenud töövõimega täiskasvanuna inimesi, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks või kellel on määratud puue (Sotsiaalministeerium, 2015). Uurimisprobleem on sõnastatud uurimisküsimusena: Kuidas kirjeldavad vähenenud töövõimega täiskasvanud oma kogemusi õppimisest? Uurimisküsimusele vastuse saamiseks valisin kvalitatiivse fenomenoloogilise uurimisstrateegia. Andmeid kogusin narratiivsete intervjuudega. Empiiriliste andmete analüüsimiseks kasutasin induktiivset sisuanalüüsi. Vähenenud töövõimega täiskasvanute kogemusi õppimisest ei ole seni uuritud.

 Empiirilise uurimuse tulemusena selgus, et vähenenud töövõimega täiskasvanud kirjeldavad oma kogemusi õppimisest kui oskuste ja vilumuste õppimist, refleksiivset õppimist ja mitteõppimist. Samuti kirjeldasid nad kogemusi õppimisest õppimismiljöö kaudu: moodustusid alakategooriad: kaasõppijad ja õppejõud õppekeskkonnas ning ühiskonna norm. Vähenenud töövõimega täiskasvanute kogemustes õppimisel kirjeldati ka probleemide aspekti: kõigil uuritavatel tekitas haigus probleeme õppimisel, samuti kogesid nad müüte ja eelarvamusi nende suhtes. Kogemustes kirjeldati ka probleemi seadusandlusega – tasemeõppes ei ole arvestatud vähenenud töövõimega täiskasvanutele soodustustega. Vähenenud töövõimega täiskasvanud kirjeldasid oma kogemusi õppimisest ka subjektiivsest aspektist lähtuvalt, andes õppimisele tähendusi ja tuues välja õppimise põhjust ja eesmärki. Täiendava tulemusena moodustus andmetest täiendav kategooria, milles uuritavad andsid soovitusi koolitajatele, kaasõppijatele ja koolituse korraldajatele.

Võtmesõnad: kogemus, õppimine, vähenenud töövõimega täiskasvanu, täiskasvanud õppija

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.

Resursa autors(-i): 
Ülle Mugu
Publicēšanas datums:
Trešdiena, 31 Maijs, 2017
Dokumenta valoda
Resursa veids: 
Izpēte un ziņojumi
Valsts:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email