Pārlekt uz galveno saturu
Blog
Blog

Organisatsioonide roll „kutseoskuste aegumisest“ ülesaamisel

Oskuste aegumine on “kraad, mille kaitsmiseks asjaomaste elukutsete esindajatel puuduvad ajakohastatud teadmised või vajalikud oskused, et alal hoida tõhusat suutlikkust oma praegustes või tulevastes töörollides“ Aga mida see õppimise jaoks tähendab?

Skill obsolescence

Oskuste aegumine on “kraad, mille kaitsmiseks asjaomaste elukutsete esindajatel puuduvad ajakohastatud teadmised või vajalikud oskused, et alal hoida tõhusat suutlikkust oma praegustes või tulevastes töörollides“ (Kaufman, 1974).

Et leevendada kutseoskuste puudujääke töökohtadel on Euroopa Komisjon rõhutanud, kui oluline on oskuste edasiarendamine tulevase teadmistepõhise majanduse jaoks (how important skill development is for the future knowledge economy). Elukestva õppe poliitikatele ja strateegiatele lähenetakse siiski liiga tihti haridussüsteemi seisukohast ning tööturuga ja organisatsioonide rolliga arvestatakse üksnes piiratud koguses.

Kutseoskuste aegumine ja töökoht

Oktoobris 2015 avaldatud uus aruanne, Cedefop report, viitab sellele, et kutseoskuste aegumine on keeruline ja mitmetahuline küsimus.

Oskuste aegumine pole oluline üksnes organisatsioonide jaoks väljastpoolt uute töötajate  otsimisel selleks, et täita organisatsioonis/asutuses oskuste puudujääke – märkimisväärsed puudujäägid esinevad ka olemasolevate töötajate oskustepagasis. Selle põhjuseks on:

  • tehniline aegumine, mis on seotud oskuste amortiseerumisega – sooritusvõime vähenemisega üleväsimuse, haiguse või vanuse tõttu;
  • majanduslik aegumine, mis on eriti oluline vajalikke oskusi puudutavate vahetuste kontekstis erinevates majandustes, kuna see leiab aset muutuste tõttu töökeskkonnas.

Töökoht võib olla väga dünaamiline keskkond, mida mõjutavad arenevad tehnoloogiad, muutused tarbijate eelistustes või muud majanduslikud või sotsiaalsed šokid. Seetõttu on oskuste aegumise oht töökohtadel eriti silmatorkav...

Või kas ikka on?

Töökoht kui kilp oskuste aegumise vastu

Ilmneb, et töökoht ja organisatsioonid, kus inimesed töötavad, on parimad kilbid oskuste aegumise vastu. Töökohal on võimalik luua positiivseid õpiväljundeid, kus õppimine on tööprotsessi sisse juurdunud. Õpi- ja töökeskkond peaks olema pidevalt seotud vajadusega lahendada uusi ja keerulisi probleeme ning toime tulla väljakutsetega, millega töötajad oma tööga seoses igapäevaselt silmitsi seisavad.

Teisisõnu, kui inimesed töötavad, võib nende juured täheldada varaseid märke, mis viitavad tekkivatele lünkadele oskustes. Sobiva organisatsioonisisese õpikeskkonna olemasolul saab selliseid puudujääke varases staadiumis leevendada. Seni kuni inimesed töötavad ning töökohal on õpikeskkonnale omaseid elemente, on võimalik problemaatilisi oskuste lünki vältida.

Teine aspekt oskuste lünkade puhul on organisatsiooni töökorraldus. Lühikeses perspektiivis saab neid lünki vältida, kui jaotada töö lihtsamateks ülesanneteks, mille täitmiseks piisab piiratud oskustest. Pikemas perspektiivis võivad tööandjad näha vaeva kohanemisega muutunud olukorras ja sattuda vastamisi veelgi tõsisemate vajakajäämistega. Koos positiivse õpikeskkonna pakkumisega peaks töökeskkond jääma siiski väljakutseks, mis aitab sammu pidada muutuvate oludega ning innustada enda arendamise jätkama.

Cedefop’i uurimus jõuab järeldusele, et organisatsioonid mängivad puudulike oskuste halvenemise ennetamisel kriitilist rolli. Seda on võimalik saavutada

  1. edendades soodsat õpikliimat töökohal, rõhuasetusega töötajatele juhtkonna ja kolleegide poolse toe pakkumisel õppimisvõimaluste leidmiseks,
  2. soosides tööülesannete piisavat keerukust, mis annab töötajate võimaluse leida oma igapäevases töörutiinis kasutust erinevatele oskustele, säilitades seejuures teatud kontroll nende kaasamisel abstraktsete ülesannete täitmisse;
  3. võimaldades paremat tasakaalu töö- ja argikohustuste vahel, eeldades, et oskuste arendamine on aeganõudev investeering ja vastuolud tööelus võivad viia veelgi suuremate vajakajäämisteni oskustes.

EPALE blogi ”Mis on uudist töökohal toimuvas õppimises? Sissejuhatus töötajatest lähtuvatele uuendustele” (‘What’s new in workplace learning? Introducing Employee-driven innovation’ ), mille autor professor Karen Evans, haridusosakonna esimees UCL (University College London) Haridusinstituudis, on sama meelt töökohal õppimise ja uuenduste toetamise osas: õppimine võib olla omaette faktoriks töökoha muutmisel!

Simon Broek on olnud aktiivne mitmetes Euroopa teadusliku uurimise projektides hariduse ja tööturu valdkonnas ning kindlustustegevuses. Ta on nõustanud Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa agentuure hariduspoliitikaga, elukestva õppega ja tööturuga seotud küsimustes ning on Ockhami poliitika toetamise instituudi juhtima õigustatud osanik. 

Login (0)

Vai vēlaties citu valodu?

Šis dokuments ir pieejams arī citās valodās. Lūdzu, izvēlieties to zemāk.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Jaunākās diskusijas

EPALE 2021. gada tematiskie fokusi. Laiks sākt!

Mēs aicinām Jūs iesaistīties, dalīties ar viedokli, pieredzi, projektiem un idejām! Sāksim ar šo tiešsaistes diskusiju. Tiešsaistes diskusija notiks 9. martā no plkst. 11.00 līdz 17.00 pēc Latvijas laika. Rakstītu diskusiju ievadīs tiešraide ar 2021. gada tematisko fokusu iepazīstināšanu, un to vadīs Džina Ebnere un Aleksandra Kozira no Eiropas Pieaugušo izglītības asociācijas (EAEA), kurām to uzticēs EPALE Redakcijas padome.

Vairāk

EPALE diskusija: Pamatprasmju nodrošināšana cietumos

Kā izglītības iniciatīvas var labāk risināt cietumos esošo cilvēku pamatvajadzības? Kādi ir galvenie ieguvumi un problēmas attiecībā uz pamatprasmju apmācību cietumos? Diskusija notiks 17. decembrī (ceturtdien), tā sāksies plkst. 14.00 pēc Centrāleiropas laika un noslēgsies plkst. 16.00. Diskusijas ievadā būs 20 minūšu gara tiešraide ar starptautisku ekspertu piedalīšanos, kuri dalīsies savā pieredzē par minēto tēmu, tai sekos tiešsaistes diskusija līdz plkst. 16.00 pēc CET.

Vairāk

EPALE diskusija: jaukta tipa mācības pieaugušo izglītībā

Lai diskutētu par ceļiem, kā vislabāk ieviest jaukta tipa mācības, ceturtdien, 2020. gada 26. novembrī, no plkst. 11 līdz plkst.17 (no plkst. 10 līdz plkst. 16 pēc Centrāleiropas laika) notiks tiešsaistes diskusija par jaukta tipa mācībām pieaugušo izglītībā.

Vairāk