/et/file/global-citizenship-educationGlobal Citizenship Education

Kuidas saavad õpetajad kõige paremini edendada tasakaalustatud ülemaailmset kodanikuharidust? Oma blogi postituses jagab teadlane Madeleine Le Bourdon oma käimasoleva uurimuse vaateid, osutades mitteametlike paikade tähtsusele kodanikuhariduses - mis on tähelepanuta jäetud õppevaldkond - ning annab viis soovitust praktikutele, kes õpetavad globaalse kodakondsuse teemasid.

Globaalse kodakondsuse mõiste ei ole uus. Diogenesist Kantini ja tänapäeva teadlasteni nagu Kwame Appiah, on ülemaailmne kodakondsus akadeemilises valdkonnas laialdaselt arutatud ja tõlgendatud.

Kuid nende keskmes on ülemaailmse kodakondsuse mõistmine kui pigem kohaliku ja globaalse hägustumine ning kosmopoliitne väljavaade. Selle blogi artikli mõttes võib globaalset kodakondsust mõista kui isiklikku elukestvat protsessi, mis on suunatud solidaarsustunnetele nende suhtes, kellega me oleme kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud. Haridust, mis on sihikindel struktureeritud õppimine, peetakse meie järgmise põlvkonna maailmakodanike kasvatamise võtmeks.

Kogemuslik õppimine on ülemaailmse kodanikuhariduse võti

Kuidas õpetajana läheneda sellele transformatiivsele protsessile, eriti sellisel ajal, kus hariduspoliitika on üha enam suunatud eesmärkidele, saavutustele ja hinnetele? Paljud maailma kodanikuharidust uurivad teadlased on esitanud sama küsimuse ja see on aidanud luua parimate tavade raamistiku. Baillie Smith rõhutab vajadust kasvatada kriitiliselt teadlikke ja refleksiivseid õppijaid, kes on paremini informeeritud "pigem ülemaailmse vaesuse ja õigluse põhjustest kui tagajärgedest". Ka Andreotti rõhutab vajadust tagada õppijate kriitiline lähenemine sellele, kus ja kuidas nad teadmisi omandavad, mitmekesistades teemade kohta võetud sõna, peegeldades laiemaid nõudmisi üldise õppekava dekoloniseerimiseks. Samal ajal on teised rõhutanud avatud ja turvalise õppekeskkonna loomise tähtsust. Mõned näevad koolitajate rolli juhendajatena - nad pakuvad usaldusväärseid ja laiemaid teabeallikaid, kuid on lihtsalt aruteludes osalejad, mitte juhid. Lühidalt öeldes on kogemusõpet peetud üldise haridustunnistuse võtmeks.

Õpetajate parimad tavad

Siiski, minu 2018. aasta artiklis pööran oma tähelepanu mitteformaalsetele paikadele struktureeritud õppimise vahel, kus inimesed tõsimeeli suhtlevad olles vabad survest ja piirangutest klassiruumis. Need mitteformaalsed paigad on nii formaalhariduses (koolid, ülikoolid) kui ka mitteformaalses hariduses (erinevate täiskasvanute koolitusasutuste või valitsusväliste organisatsioonide juhitavad haridusprogrammid) avastamata. See on üllatav, kuna globaalset kodakondsust peetakse elukestva õppe teekonnaks. Oma uurimistöö kaudu on ülemaailmne kodanikuharidus olnud neis paikades struktureeritud õppimise vahel, kus õppijad on võimelised oskusi praktiseerima, rajama oma teadmistepagasit ja saama sõltumatuteks õppijateks. Minu peatselt ilmuvas peatükis Bloomsbury raamatus, mis käsitleb rahvusvahelisi perspektiive globaalseks õppimiseks (redigeerinud Douglas Bourn), uurin neid paiku üksikasjalikumalt.

Aga hetkel on siin minu peamised soovitused praktikutele ja õpetajatele, kes käsitlevad ülemaailmset kodanikuhariduse teemasid:

• Laske õppijatel struktureeritud õppeolukordadest eemal tegutseda ja tunnustage siis nende väärtust.
• Aidake luua kogemusi, mis stimuleerivad õppijate meeli. Üksikisikud õpivad erinevalt ja selline terviklik kogemus võib õppimise mõju tõhustada. Praktikas võib see tähendada õppimist läbi muusika, tantsu, mängude, maitsemeele ja rahvusvahelise köögi, õppekülastuste, erinevate kultuuride külalisesinejate või võimaluse korral õppereiside.
• Austa emotsioone, mis ilmnevad nende teemade uurimisel, võimalda ruumi ja aega, et neid emotsioone väljendada ja austada nii klassis kui ka väljaspool seda.
• Kogukonna tunde loomine õppijate seas aitab tundmatut tuttavaks teha. Koos söömine, koos koristamine, üheskoos mängimine - need kõik võimaldavad üksikisikutel ühenduda ja luua ühendustunnet, kuulumist ja solidaarsust.
• Mitmekesista oma õpikeskkonda ja julgusta õppijaid nii oma klassiruumist välja minema. Neile võib olla julgustav lugeda mitmeid uudistekanaleid, järgides mitmesuguse taustaga inimesi sotsiaalmeedias, samuti ühendada ja suhelda erinevate inimeste ja kohtadega oma kogukonnas. Need harjumused mitteametlikes paikades avavad võimalusi pidevaks õppimiseks.

/et/file/madeleine-le-bourdonMadeleine Le Bourdon

Madeleine Le Bourdon on rahvusvahelisele haridusele spetsialiseerunud teadlane Northumbria Ülikooli rahvusvahelises arengus. Tema uurimus keskendub ülemaailmsetele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mis edendavad ülemaailmset kodanikuharidust ja ülemaailmse kodakondsuse mikrotasandi tavasid. Ta on töötanud ka mitme INGOga, koolitanud õpetajaid ja kujundanud globaalset õppimist.

Jälgi Madeleine'i Twitteris: @MLeBourdon