chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Eiropas Pieaugušo izglītības e-platforma

 
 

Emuārs

Informaalne õpe - elukestva õpiühiskonna hapnik

08/08/2019
by Michael Kenny
Valoda: ET
Document available also in: EN DE EL IT HU CS SK

/lv/file/informal-learningInformal learning

Informal learning

 

 

Michael Kenny vaatleb informaalse õppe alahinnatud rolli elukestva õppe ühiskondade loomisel

Euroopa 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on muuta EL "nutikaks, kestlikuks ja kaasavaks majanduseks, mis tagab kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse”, on ELis sotsiaalpoliitika oluline areng, mille eesmärk on välja töötada tasakaalustatum ja kestlikum lähenemisviis tulevikuks. 2010. aastal vastu võetud tööhõive suurendamiseks, hariduse parandamiseks ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks seatud eesmärkide kaasamist peetakse oluliseks, sest need rõhutavad sotsiaalpoliitika eesmärkide olulisust Euroopa tulevase heaolu visioonis.

Kuid eesmärk, milleks on 15% täiskasvanute osalemine elukestvas õppes, on probleemne, sest võtab arvesse ainult formaalset ja mitteformaalset õpet.

/lv/file/joonis1pngjoonis_1.png

Selles artiklis küsin: "Kas me ei peaks pöörama rohkem tähelepanu informaalsele õppele kui elukestva õpiühiskonna hapnikule?"

Nagu Andrew Bollington (LEGO fondi teadusuuringute ja õppimise ülemaailmne juht) märkis OECD artiklis Ärikokkuvõte: Miks ei ole kõik elukestvas õppes? "Hariduse saamine ei tähenda enam kui palju te teate, vaid oskuste ja motivatsiooni olemasolu elukestvaks õppeks, et saaksite igal ajal uusi teadmisi õppida.”

 

Informaalse õppe olulisus

Iiri Vabariigi Statistikaameti (CSO) 2017. aasta Täiskasvanuhariduse uuringuaruandes märgitakse, et "informaalne õpe on populaarsem valik kui formaalne või mitteformaalne hariduslik tegevus", ning leidis, et üle 60% Iirimaa inimestest vanuses 25–64 osales informaalses hariduses.

2016. aasta Täiskasvanuhariduse uuringusmõõdetuna on suundumused kogu Euroopas sarnased - osalemise määr EL28-s oli 60,5%. Muidugi on erinevusi: Küprose osalus oli peaaegu 100% ja Leedus 22%.

 

/lv/file/joonis2pngjoonis_2.png

 

Informaalse õppe vormid

Õpe arvutite abil (internetis või ilma selleta) oli 82,2% puhul neist, kes nimetasid informaalses haridusest osalemist Iirimaal, kõige populaarsem. Nooremad õpivad vanematest tõenäoliselt rohkem informaalselt arvuti abil ning kolmanda taseme või kõrgema kraadi omandanud isikud tegelevad informaalse õppega kolm korda sagedamini kui algharidusega või vähem haritumad (Iirimaa puhul alljärgnev joonis 7).

/lv/file/joonis3pngjoonis_3.png

 

Informaalse õppe määratlemine

Cedefop määratleb oma sõnastikus informaalse õppe kui "[Õ]ppe, mis tuleneb tööga, perega või vaba ajaga seotud igapäevategevustest. See ei ole korraldatud ega üles ehitatud eesmärkide, aja ega õppetoe alusel. Informaalne õpe on õppija vaatenurgast enamasti ettekavatsemata.”

Õpitegevus loetakse informaalseks, kui:

  • seda ei paku asutus; üksikisik otsustab, mida, millal ja kus õpib;
  • õpe üldiselt ei lõpe riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooniga;
  • selle olemus ei ole üldiselt hierarhiline;
  • Sissepääsunõudeid ega registreerimisprotsesse ei ole, sest see võib toimuda nii perekonnas, töökohas kui ka iga inimese igapäevaelus, enda, perekonna või sotsiaalse suunitluse põhiselt.

Informaalne õpe viitab üldjuhul tegevustele, mis erinevad kohustuslikest (sh iseõppimine ja kodused tööd). Neid kajastatakse formaalse ja mitteformaalse õppe jaotistes. Informaalseid haridustegevusi viiakse tavaliselt läbi:

  • õppides pereliikmelt või sõbralt;
  • trükiste, näiteks raamatute või ajakirjade abil;
  • teleri, raadio või video vahendusel;
  • arvutite kasutamisega.

Informaalne õpe toimub väljaspool koole ja tuleneb kaasamisest tegevustesse, mida ei tehta õppimise eesmärgil. Õpitoimingute klassifikaatori (CLA) käsiraamat, 2016. aasta väljaanne märgib, et leidub üks põhikriteerium, mis eristab informaalset õppimist haridusest ja koolitusest (formaalsest ja mitteformaalsest). See oleneb sellest, kas õpitegevus on institutsionaliseeritud või mitte.

Seetõttu on see juhuslik, tahtmatu ja vältimatu osa igapäevaelust; mõnikord nimetatakse seda "kogemuseks".

 

Kas me tõesti suudame eraldada formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe?

Informaalne õpe toimub kõrvuti ja kattuvalt formaalse või mitteformaalse õppega. Kui me taotleme teadlikult mistahes õppe-eesmärki, ei saa me aidata asjade õppimisel, mis ei ole selle eesmärgi osa. Mitteformaalse õppe näited, kus toimub informaalne õpe, hõlmavad väikelaste ujumiskursusi, kogukonnapõhiseid spordiprogramme ja programme sellistes organisatsioonides nagu skaudid/gaidid ja noorteklubid, kogukonnarühmad, täiskasvanute akrediteerimata koolituskursused, spordi- või kehakultuuriprogrammid, professionaalsed konverentsistiilis seminarid jne.

Stephen Billetti 2001. aasta raamatus Õppimine tööelu vältel: vastastikused sõltuvused tööl seatakse kahtluse alla õppe konstrueeritud eraldamine formaalseks, mitteformaalseks ja informaalseks. Ta väidab, et kogu inimtegevus on õppimine - kõik, mida teeme, hõlmab õppimisprotsessi. Billett pakub, et suurem osa õppimisest toimub ühiskondlikes organisatsioonides või kogukondades ja väljaspool formaalset haridust. Sageli mõtisklen selle üle, kui palju olen mitteformaalsetes kogukonnaorganisatsioonides osalemise kaudu õppinud - millest suure osa olen rakendanud oma tööalases elus.

IKT on aidanud väga kaasa minu võimalusele õppida enda hõivatud maailma pragudes. See võib olla muusikapala, luuletus, päevakajalised sündmused või viivitamatu ülesande täitmise viis. Näiteks olen ma visuaalne õppija ja kasutan YouTube'i pidevalt informaalseks õppeks.

 

(Informaalse) õppe rikkus

YouTube on üha enam informaalse õppe allikas. Arvud on vapustavad. YouTube´i kasutajate koguarv on 1 300 000 000 ja 300 tundi videoid laaditakse YouTube´i üles igas minutis. USA 2018. aasta uuringust selgus, et 51% YouTube'i kasutajatest väidab, et loodavad uute asjade tegema õppimisel tugineda videoteenusele - informaalne õpe.

Järgmine on näidis: "Kui ma lipsu esimest korda kaela panin, laadisin YouTube'i video üles. Iga kord, kui tahan teha midagi uut sellistes programmides nagu Ableton, Premiere või Photoshop, teen YouTube'is otsingu. Olen YouTube'i videote abil õppinud ka üht-teist toiduvalmistamise kohta. Need on lihtsalt sellised hariduslikud otsingud, mida olen nõus tunnistama; liiga palju oli piinlikke hetki, mis lähevad minuga hauda kaasa. Kuid ma ei ole üksi YouTube'i kasutamisel omamoodi digitaalse koolina."

Lisateavet informaalse õppe kohta EPALE platvormil leiate aadressilt:
 

 

Informaalne õpe kui elukestva õpiühiskonna hapnik

Seega on see postitus argument informaalse ja mitteformaalse õppe kui elukestva õppe ühiskonna hapniku jõulisemaks tunnustamiseks. See on argument loovuse, uudishimu ja demokraatia võimaldamiseks õppimisel ning tagasitõmbumine ametlikust sertifitseerimissüsteemist, mis keskendub peamiselt kõrge tööhõivega majanduse edendamisele.

15% osalemise määr ei ole ambitsioonikas - see peaks olema 95% ja hõlmama informaalset õpet.
Mida teie arvate?
Jagage oma informaalse õppe lugusid


Michael Kenny on täiskasvanute ja kogukonna koolitaja, kelle erihuviks on kaasatud osalemine. Ta kasvas üles talus ja maaelu keskel Iirimaa lääneranniku sisserändajate peres. Tema kõrgharidus on põllumajandusteaduste kraad (BAgrSc 1980), maaeluarengu magister (MAgrSc 1990) ja kõrghariduses kõrgem diplom (HDHE1998). Tema kogemus on noorsootöö, kogukonnatöö Iirimaal ja Aafrikas (7 aastat) ning ulatuslik koostöö ametlike, mitteformaalsete ja vabatahtlike maa- ja linnaorganisatsioonidega.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Tiek rādīts 1. - 4. no 4
  • Lietotāja Michael Kenny attēls
    Dear Andreas. Thank you for your comment.

    We are all always learning. Indeed it is a learning for me to post on EPALE and to get responses from people like you and Gabriella. I learn from this. I hope by stimulating comment I learn more. In particualr I want to take feedback on peoples' opinion and then ask myself how can I encourage greater recogntion of non-formal and in-formal learning.

    Michael
  • Lietotāja Gabriella Longu attēls
    "Apprendimento informale, ossigeno per una società dell'apprendimento permanente", già il titolo dell'articolo è una sintesi di quanto penso dell'apprendimento informale: ossigeno. Avere l'opportunità di valorizzare quanto uno apprende informalmente sarebbe uno stimolo per tanti che pensano di non valere. Uno strumento potente per aiutare tutti coloro che hanno abbandonato e abbandonano i percorsi tradizionali di studio, a costruirsi autostima e aumentare le possibilità di trovare un posto di lavoro o semplicemente aiutarli nella ripresa della propria vita. Crescendo l'autostima la persona acquisisce la consapevolezza che se vuole può e se può potrà farcela come tanti altri. E' sufficiente pensare ai tantissimi giovani e meno giovani fuori ormai da contesti formali (NEET) che magari hanno appreso da autodidatti tutta una serie di competenze digitali ma non le valorizzano e nessuno li aiuta a valorizzarle. Quanti giovani hanno abbandonato la scuola perché avevano difficoltà ad inserirsi nei processi istituzionali e a rispettarne le regole? Quante persone hanno la passione per cucinare ma non hanno nessun titolo perché hanno imparato da sole o appunto con you tube...io credo che proprio in virtù di tante persone che ho incontrato nelle aule giovani e meno giovani il riconoscimento delle competenze acquisite informalmente sia realmente un passo avanti verso un maggiore rispetto degli esseri umani e delle loro potenzialità. Speriamo che anche in Italia possa velocemente diventare un processo a cui facilmente chiunque potrà accedere.
  • Lietotāja Michael Kenny attēls
    Dear Gabriella, greetings. Thank you for your considered comment.

    I note you say
    "the recognition of the informally acquired skills is really a step towards greater respect for human beings and their potential"

    This is insightful and important. In my post I sought to question why we are so limiting of the learning ability and frequency of our fellow Europeans. Why do we only report on the formal education acahievements?

    I suggest that by only focusing on the formal data there is a implicit push towards valuing accredited learning over any other learning. This devalues unacredited learning.

    Gabriella you also say that having the opportunity to value what one learns informally would be a stimulus for many who think they have not learned validly, as a help all those who have abandoned traditional study paths, to build self-esteem for the purposes of finding a job or simply helping them in their life's recovery. So true.

    Therefore we must push for non-formal and in-formal learning recognition but not by forcing such leanring to be assessed as formal leerning is assessed.

    Apologies I cannot reply in Italian.

    Michael
  • Lietotāja Andreas Koreimann attēls
    Ständig informell Leben lernen!