chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Piattaforma elettronica per l'apprendimento degli adulti in Europa

Blog

Tandem-meetod on keeleõppe „Über“ – paindlik, mõjus ja soodne

26/09/2016
di Riina Kütt
Lingua: ET

/et/file/pexels-womentalkingtimgouwjpegpexels-women_talking_tim_gouw.jpeg

Foto: Tim Gouw/Pexels

Kõige enam meeldib mulle seda postitust kirjutades tõsiasi, et eeltööna lugesin ma läbi ka ühe venekeelse artikli tandem-meetodist keeleõppes. Lugemine ise on mõtete küpsetamiseks muidugi tavaline ettevalmistuse osa, aga selle tegemine vene keeles ei ole seni olnud minu jaoks harjumuspärane. Sest hoolimata kõigist neist lugematutest keeletundidest, milles ma lapseeast kuni täiskasvanueani olen osalenud, ei olnud minu vene keele oskus kuni selle sügiseni jõudnud tasemeni, kus ma oleksin olnud seda keelt valmis kasutama. Olukord muutus, kui mõni aeg tagasi saabus minu ellu paindlik ja mõjus keeleõppe võimalus – tandem-meetod.

Definitsiooni kohaselt on tandemkeeleõpe iseseisval paaris õppimisel-õpetamisel põhinev autentne keeleõppevorm, kus kaks keeleõppijat (tandempartnerid) õpivad teineteise keelt, olles kordamööda nii õpetaja kui ka õppija rollis. Soovitavalt kõnelevad mõlemad tandempartneri sihtkeelt emakeelena ning õpetavad seda teineteisele.

Tandem-meetodi ajalugu läheb Wikipedia andmetel tagasi 19. sajandi algusesse, mil Inglismaal märgati õppijate vastastikuse õppimise-õpetamise kättesaadavust ja kasutegurit. Väidetavalt sai tandem-meetod tugeva impulsi kasutamiseks ja arendamiseks keeleõppes II Maailmasõja järgses, leppimisele orienteeritud ja integreeruvas Kesk-Euroopas ning kasvava Türgi kogukonnaga Lääne-Saksamaal. Tänaseks näib tandem-meetod keeleõppes olevat Euroopas üldiselt ja laialdaselt levinud ning see leiab rakendamist nii formaalhariduses kui keelekoolides.

Mina sattusin tandem-keeleõppesse täiesti juhuslikult, olemata midagi kuulnud sellest meetodist. Nimelt tehti mulle ettepanek osaleda projektis, mis tähendaks vene keeles suhtlemist vähemalt C1 tasemel. Ettepanek tundus põnev ja piisavalt raske, et sellest inspireeruda. Miks mitte pärast kõiki neid peaaegu kasutult möödunud vene keele tunde ükskord ometi see keel ära taltsutada ja temast rõõmu tunda?! Ma ütlesin ahvatleva ettepaneku tegijale, et vajan edukaks projektis osalemiseks ühte vene keelt emakeelena rääkivat inimest, kellega iga päev suhelda ja kellele võin ma vastu pakkuda eesti keele õpet. Sellel määraval hetkel ei olnud mul aimugi, et avan niisuguse eeltingimusega enda jaoks ukse tandem-meetodi imelisse maailma.

Huvitav ja märkimist vääriv tõsiasi on see, et tänaseks Euroopa Keeltepäevaks olen ma vene keelt tandem-meetodil õppinud täpselt kolm kuud. Igal tööpäeval, välja arvatud erijuhud, vestleme venelannast narvalannaga läbi Skype pool tundi vene keeles ja pool tundi eesti keeles, et õppida kasutama teineteise emakeelt ja õppida paremini tundma Eestis kõrvuti eksisteerivat, kuid omavahel siiski vähe kokku puutuvat kultuuri. Sest lisaks keeleõppele võimaldab tandem-meetod õppida tundma partneri kultuuri nn seesolija vaatenurgast. See aga aitab omakorda kaasa isiklike sidemete loomisele teise kultuuri esindajaga ning võimaluse suurendada mõistmist ja lähedustunnet globaliseeruvas maailmas omakultuuri mõttes ka rohkem või vähem võõrapäraste kaasinimestega.

Otsides avalikku infot tandem-meetodi kasutamisest Eesti keeleõppe maastikul, leidsin ma mõningal hulgal sellekohaseid Internetis nähtavalt kajastatud tegevusi. Selgus, et seda meetodit on kasutatud Tallinna Ülikooli vahetusüliõpilaste sisseelamisprogrammis ning vene ja eestikeelsete tudengite keeleõppeprojektis. Samuti on Kohtla-Järve lasteaiakasvatajate poolt tandem-meetodit kasutatud ligi viis aastat tagasi toetamaks eesti ja vene kodukeelega laste keeleõpet ning integratsiooni. Värskema infona tuli välja, et tandem-meetodil keeleõpe on kavas uusimmigrantide keeleõppes käesoleva aasta algusest. Samuti leidsin väärtusliku lugemismaterjalina Tartu Ülikooli Narva Kolledži poolt 2014. aastal välja antud tandemkeeleõppe käsiraamatu. Aga see oligi kõik, mis eestikeelsete otsingusõnade „tandem keeleõpe“ peale Interneti poolt välja anti.

Olles vaimustunud tandem-meetodi pandlikust, mõjusast ja soodsast olemusest, tegin huvi pärast otsingu ka arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakenduskava valdkonnaga seotud arengukavade ja nende rakenduskavade hulgas. Ükski neist dokumentidest ei reageerinud otsingusõnale „tandem“. Võib muidugi eeldada, et strateegilistest dokumentidest polegi asjakohane otsida ega leida infot konkreetse õppemeetodi nime alusel, kuid asi on minu arvates siiski veidi riukalikum, kui pealtnäha paistab.

Tsiteerides läbi ajakirja Direktor Tom Goodwini, Havas Media strateegia- ja innovatsiooni asepresidenti: „Maailma suurimal taksofirmal Uber ei ole ühtki sõidukit, maailma suurim meediakanal Facebook ei tooda mingit sisu, suurimal jaemüüjal Alibabal puudub inventar ja juhtival majutusepakkujal Airbnbil pole kinnisvara.“ Seega võib üldistades öelda, et kaasajal ja nähtavas lähitulevikus edu tagavad tegevused erinevates valdkondades on need, kus osatakse tehnoloogia kaasabil otse, ilma kulukate vahendajateta, viia kokku vajadus ja võimalus. Tandem meetod sobib Goodwini loetellu „kui napp ja napa kaas“, sest selleks, et keelt õppida on vaja keeleõppijat ja keelevaldajat ning – Skype´i. Keeleõpetajad, ja olgem ausad, miljonitesse eurodesse küündivad „vahendustasud“, ei ole tegelikult vajalikud.

Täna on Euroopa Keeltepäev ja hoolimata sellest, et vene keel ei kuulu otseselt Euroopa Keeltepäeva keelte hulka, pean ma ikkagi oluliseks rääkida tandem-meetodil vene keele õppest just täna. Sest kui vene keelt kõnelev inimene õpib eesti keelt kõneleva inimesega tandem-meetodil, suureneb Eestis nende inimeste hulk, kes suudavad rääkida ühes Euroopa Liidu keeles – eesti keeles. Eestlaste jaoks aga on olnud ikka heaks tavaks vallata „kolme kohalikku keelt“ ning vene keel meie suurima, geograafiliselt täiesti Euroopas asuva naaberkeelena väärib kindlasti õppimist.

 

Riina Kütt, riina@tungalkoolitus.ee, koolituskeskus Tungal asutaja, tegevjuht ja koolitaja. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduste magistrantuuri andragoogika erialal, tal on täiskasvanute koolitaja kutse 7 tase. Tema eriline huvi on enesejuhitud õppimine, informaalne õppimine ja õppimise läbi toimuv innovatsioon töökohas.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email