chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Piattaforma elettronica per l'apprendimento degli adulti in Europa

Blog

Spordi tähendus täiskasvanuõppes

20/09/2016
di Mall Maasik
Lingua: ET
Document available also in: EN

Euroopa Spordi Nädalal on hea võimalus rohkem süveneda spordi tähendusse. Definitsiooni järgi on sport mänguline kehaline ja/või vaimne tegevus. Eesmärgi järgi eristame võistlussporti ja tervisesporti. Võistlussport on vaatemänguline ja igas vanusegrupis on sellel kindlasti oluline koht, kuid võistlussport on jõukohane väikesele osale ühiskonnast. Tervisejuhtimise konsultandi ja koolitajana tahaksin rohkem rääkida tervisespordist kui liikumisharrastusest.

Tervisejuhtimine – mida see tähendab?

Kui „tervis“ on meie igapäevaelu kõige olulisem ressurss täisväärtuslikult elamiseks, siis tervisejuhtimine tähendab selle ressursi säästlikku, hoolivat ja tulemuslikku kasutamist. Ehk siis igal sammul peaksime me inimestena õppima tundma oma terviseressursi varusid ja seda, kuidas nende varudega ümber käia, et elada võimalikult pikalt ja õnnelikult.

Tervisejuhtimise nurgakivid on:

1. Mõtlemine

2. Toitumine

3. Liikumine

4. Puhkamine

Miks on liikumine nii oluline?

Liikumisharrastus on üks tervisejuhtimise tööriist. Läbi aja on liikumine ja füüsiline töö olnud inimese loomuomased tegevused. Oleme kahjuks ühiskonnana liikunud selles suunas, et meie loomulik olek on istumine ja halvemal juhul lösutamine kas kontoritoolil või kodus diivanil teleka ees. Kui tihti igaüks meist mõtleb sellele, mida selline „laialivalguv“ olemine meie tervise kui ressursiga teeb?

Väheliikuv eluviis põhjustab meie organismis muutusi, mille tulemuseks on tervise nõrgenemine, mõtlemisvõime halvenemine, organismi kehalise töövõime vähenemine, südame ja vereringe töö halvenemine jmt. Kohustuste koorem, millega peame igapäevaselt toime tulema, tekitab lisaks veel stressi. Võib-olla me ei märka seda kõike, kui oleme 20ndates või 30ndates. Aga peale 40ndat hakkab inimese füüsiline jõud järsult vähenema, kui enda vormishoidmisse pidevalt ja targalt ei panusta. Rõhutan siinkohal just sõna „targalt“.

Liikumine, kui eluviis

Miks siis on nii raske end liikuma saada? Olen koolitustel seda iga kord küsinud ja saanud vastuseks, et ei ole aega, ei ole raha, ei ole jõudu peale tööpäeva enam trenni minna. Kas need on põhjused või vabandused? Liikumine ei tähenda tegelikult ainult füüsilist liikumist, vaid ka vaimset liikumist. Kõik algab oma mõtete ümberkorraldamisest ja eesmärgi seadmisest. Miks ma peaksin liikuma? Kui eesmärk on saavutatav ja õigesti paigas, siis tekib ka motivatsioon liikuda. 

/it/file/sportpng-1sport.png

Sport

 

Liikumisharrastuse juurde jõudmisel on kõige olulisem oma mugavustsoonist välja tulemine. Täiskasvanud inimestena peame me seda õppima ja õpetama ka oma lastele. Lapsed tegelikult oskavad väga hästi oma keha vajadusi arvestada ja liiguvad hea meelega. Meie täiskasvanutena sunnime  neid igal võimalusel paigal püsima ja anname rahustuseks kätte mõne nutiseadme, sest nii on meil täiskasvanutel lihtsam. Lapsega koos joosta, suusatada, rattaga sõita või palli mängida – see ongi ju liikumisharrastus. Esiteks võimalus teha koos midagi toredat ja teiseks liigutada ka ennast. Ja nii saab ka laps eluks kaasa liikumisrõõmu ja soovi oma keha töös hoida.

Ei ole halba ilma, ei ole ajanappust ega ühtegi muud põhjust, mis vabandaks mitteliikumist (va raske füüsiline puue). On vaid meie enda otsus – kas liikuda või mitte. Ehk siis kõik algab mõtlemisest!!!

Kuidas alustada?

Liikumisharrastusega alustada ei ole kunagi liiga vara ega liiga hilja. Alustades tuleb silmas pidada enda vanust, sest igas vanuserühmas on liikumise iseloom erinev. Üsna sageli juhtub seda, et liikumisharrastuse juurde asumisel hindavad inimesed oma võimeid üle ning tulemuseks võib olla ülekoormus.

ervisespordis ei kehti reegel: mida rohkem, seda uhkem. Samas võiksime iga päev leida tund aega aktiivseks liikumiseks ja võimalikult palju võiksime olla õues. Kui mingit muud mõtet pähe ei tule, kuidas end liigutada, siis võime ju lihtsalt teha kiirkõndi.

Ma olen soovitanud kursuslastel leida endale erinevad liikumisharrastuse alad ja neid omavahel kombineerida. Ühelt poolt vastupidavus, mida annab kõnd, jooks, suusatamine jmt ja teisalt vaimne tasakaal ja energiatöö, mida aitavad saavutada jooga, Qi gongi, Tai chi jt harrastamine.

Tervisejuhtimine tähendab elukestvat õppimist.

Koolitajana olen aru saanud, et eriti täiskasvanud inimeste puhul ei piisa sellest, kui me ühel koolitusel või seminaril räägime, kuidas võiks/peaks liikuma. Oluline on aidata inimesed sellele teele nii, et nad seal ka püsiksid, et neil tekib harjumus ja vajadus liikuda. Ehk siis täiskasvanuhariduses ja elukestva õppe mõistes saame palju rohkem ära teha selleks, et inimesed oskaksid liikuda ja targalt treenida ning nii liikumine kui tervisejuhtimine muutuksid elustiiliks. Samuti peaksime suutma luua sellise võrgustiku, et inimesed, kes tervisejuhtimise rajalt ära kalduvad, saaksid nõustamist ja tuge.

Mall Maasik on tegutsenud koolitajana alates 1995. aastast, koolitades spordi- ja tervise teemadel nii organisatsioonides kui avalikel koolituste. Lisaks on Mall Maasik alates 2004. aastast tervisejuhtimise konsultant.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email