chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Piattaforma elettronica per l'apprendimento degli adulti in Europa

Risorsa

Täiskasvanud õppija tähendusliku õpikogemuse kujunemine mikroõppe meetodi näitel. Autoetnograafiline uurimus

Lingua: ET

Inviato da Kadi Kass

Magistritöö sisuks on autoetnograafiline uurimus, mille keskmes on minu isiklik õppimise kogemus täiskasvanute täienduskoolituses. Uurimus illustreerib täiskasvanud õppija õppimise kogemusi ja nendele tähenduse andmise kujunemist mikroõppe meetodi näitel. Autoetnograafia aluseks on isiklik narratiiv.

Uurimistöö uudsus ja üldine teaduslik väärtus seisneb väheuuritud teema avamises ja mõistmises Eesti Vabariigi mitteformaalhariduse täiskasvanute täienduskoolituse kontekstis. Töö konkreetne praktiline väärtus aitab uurijal mõtestada ja mõista iseenda kui täiskasvanud õppija tähendusliku õppimise olemust mikroõppe õpikogemuse näitel, selle eeldusi ja tulemit, mille kaudu tagada eneseareng nii õppija kui algaja koolitajana.

Uurimistöö metodoloogia on kvalitatiivne ning uurimismeetod autoetnograafiline, mis põhineb kirjutamisel ja refleksioonil, kus kogutud, analüüsitavad ja tõlgendatavad andmed on minu kui uurija enda autobiograafilised kogemused (Chang, 2008, viidanud Kelley, 2014; Chang 2016a). Uurimus on tüübilt analüütiline (analytical autoethnography) ja esitatud autoetnograafia on vormilt kirjalik.

Uurimistöö eesmärk on mõista täiskasvanud õppija tähendusliku õpikogemuse kujunemise kogemust autoetnograafilise uurimuse kaudu mikroõppe meetodi näitel. Magistritöö uurimisküsimus on: Kuidas kujuneb täiskasvanud õppija tähenduslik õpikogemus mikroõppe meetodi näitel?

Uurimuses toetun peamiselt Andersoni (2006), Changi (2008, 2013, 2016a, 2016b, 2016c), Stahlke Walli (2016), Struthersi (2014) ja Walli (2006) seisukohtadele autoetnograafiast. Andmete analüüsimiseks ja tõlgendamiseks olen kasutanud kombineeritud meetodit Changi (2016c) analüüsi ja tõlgendamise 10-st strateegiast ja suunatud kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodist (deduktiivne lähenemine) (Mayring, 2000). Empiiriliste andmete tõlgendamisel olen lähtunud ka neuroteadusest (Wolfe, 2006; Cozolino & Sprokay, 2006), Leirmani (2003) nelja hariduskultuuri käsitlusest ja Finki (2003; 2013) tähendusliku õppimise taksonoomiast.

Uurimistulemusena selgus, et minu kui täiskasvanud õppija tähendusliku õpikogemuse kujunemisel mikroõppes on oluline kursuse disain, inimfaktor ja kontekstipõhisus. Õppimise olukordadele olen omistanud tähendusi eelkõige inimliku mõõtme kategooria alusel (Fink, 2003, 2013). Tähendusliku õpikogemuse kujunemisel on määrava tähtusega treeneri/koolitaja roll, tema maailmavaade, õpikäsitus, koolitajakäitumine ja -kompetentsus, mis loovad aluse mikroõppes toimuva õppe kvaliteedile.

Võtmesõnad: analüütiline autoetnograafia, täiskasvanud õppija, tähenduslik õpikogemus, mikroõpe, mikroõppe meetod

Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöö on avaldatud ETERA kataloogis.

Autore/i della risorsa: 
Karin Meremaa
Data di pubblicazione:
Venerdì, 17 Luglio, 2020
Lingua del documento
Tipo di risorsa: 
Studi e relazioni
Paese:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email