chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Piattaforma elettronica per l'apprendimento degli adulti in Europa

 
 

Blog

Pehmed oskused, raskused ja laiemad perspektiivid - lapsehoolduspuhkus kui informaalne õpikogemus

12/09/2019
by Markus Palmén
Lingua: ET
Document available also in: EN CS HU EL SL

Iga vanem võib kinnitada, et lapse saamine ja lapse kasvatamine on vanema jaoks elumuutev kogemus ja ülesanne. Ent kas väikelaste vanemad suhtuvad oma igapäevase kaose ja õndsuse segusse kui informaalsesse õpikogemusse?

Selleks, et mõista paremini lapsehoolduspuhkuse õppimisaspekte, intervjueeris EPALE kolme väikelapse vanemat, kellel kõigil on lapsehoolduspuhkuse kogemusi.

Ruth Sarrazini uued perspektiivid tööl ja kodus

/it/file/ruth-sharrazin-epaleRuth Sharrazin EPALE

Ruth Sharrazin EPALE
Ruth Sarrazin (38) elab Saksamaal Bonnis. Ta on oma abikaasaga lapsevanemaks kolmeaastasele, energiast pakatavale Marthale. Kui Martha  2016. aastal sündis, oli Ruthi jaoks loomulik otsus jääda lapsega koju.

Teadsin ka seda, et ma ei taha jääda koju väga pikaks perioodiks. Saksamaal kipuvad emad koju jääma kauemaks, isegi mitmeks aastaks, ning seejärel töötama osalise tööajaga, mis mõjutab muidugi nende sissetulekut ja karjääri. Ent selline suhtumine on muutumas uute rollimudelite ja parema lastehoiusüsteemi tõttu.

Ruth jäi lapsehoolduspuhkusele üheksaks kuuks, siis läks Martha päevahoidu.


Kodus veedetud päevade ajal kujunes emal ja tütrel välja mõnus rutiin. Külastati parke, jalutati ja kohtuti teiste vanemate ning lastega ja seda kõike sõltuvalt rinnaga toitmise aegadest. 

See oli hea ja väga õnnelik aeg, ent samal ajal oli see ka paradoksaalne. Esimestel kuudel tundsin ma sageli samaaegselt end ülekoormatuna ja alahinnatuna. Ühelt poolt vastutasin mina kõige eest, ent teisalt dikteerisid kõike arusaadavalt siiski lapse vajadused.

Ülekoormatuse tunnet põhjustas öistest toitmistest ja hoolitsemisest tekkinud unepuudus. Ruthi üllatas, kui palju oli vaja füüsilist tugevust, unevõlast tingitud raskete päevadega toime tulla. Tema enda heaolu kui teiste eest hoolitsemise eeltingimus muutus nendel päevadel aktuaalseks. Isegi väike hetk iseenda jaoks aitas väga palju kaasa. 

Ruthi jaoks oli lapsehoolduspuhkuse kõige suurem õpikogemus organiseerida ennast organiseerimata ümbruses. See tähendas suurema paindlikkuse õppimist ja isegi väikestest vabadest hetkedest maksimumi võtmist, et lõpetada mõni ülesanne või ettevõtmine. See kogemus edendas ka individuaalseid oskusi.

Ma arvan, et vanemana olen õppinud elu laiemalt nägema ning väikesed asjad ei tekita minus enam stressi, isegi mitte tööga seotud probleemid. Samuti imestan ma siiamaani meie kui inimolendite sisemise programmeerimisvõime üle. Oleme kõik järginud  pideva õppimise teekonda, et saada nendeks, kes me hetkel oleme.

 

Mikko Salokangas on oma tööalal parem tänu lapsehoolduspuhkusele

/it/file/mikko-salokangas-epaleMikko Salokangas EPALE

Mikko Salokangas EPALE

Mikko Salokangas (33) elab Soomes Helsingis ja on uhke kahe lapse isa. Tema tütre sünnipäevatordil põleb varsti neli küünalt, väiksem vend saab varsti kaks.

Mikko on hooldaja, kes töötab puudega ja autismispektriga inimestega.

Mikko võttis töölt poole aastat isapuhkust, et olla tütrega kodus. Sellele järgnes seitse kuud isapuhkust pojaga. Intervjuu ajal oli Mikkol ees veel kaks isapuhkuse kuud. Ta räägib tööle naasmisega seotud segastest tunnetest.

Ma naudin oma tööd, ent armastan oma lastega veedetud aega isegi rohkem! Enne esimest isapuhkust olin ma natuke mures, ent murepilv haihtus, kui mõistsin, et tulen lapse eest hoolitsemisega väga hästi toime.

Isapuhkus on Soomes  üha rohkem aktsepteeritud ning sotsiaalselt normaalne, ent emad kasutavad ikka veel lõviosa lapsehoolduspuhkusest. Mikko peres on nii ema kui ka isa olnud lastega kodus umbes võrdselt. Abikaasade sarnased sissetulekud tähendasid, et kumbki ei pidanud vältima lapsehoolduspuhkust suurema sissetuleku säilitamiseks. 

Äratuskell heliseb kell seitse, sellele järgneb kiirustamata hommikusöök ja seejärel suundutakse päevahoidu, kus Mikko tütar veedab pool päevast. Kindel rutiin tekitab sujuva ja turvalise teekonna läbi päeva nii lastele kui isale. Enne keskpäeva on mänguaeg; Mikko pargib oma lapsevankri teiste kõrvale ja kärutab koos kaasjalutajatega pargis.

Parkides kohtud teiste vanematega. Meil on tekkinud isemoodi isade võrgustik, hea koht vastastikuse toetuse saamiseks!

Mikko tunnetab, et isapuhkus on avaldanud selget mõju tema kutseoskustele. Et tulla ots otsaga kokku, on Mikko teinud oma tööandja juures mõned tööotsad. Ta märkas, et sai paremini aru nende klientide vaimsest seisundist, kes lihvisid oma lugemisoskuseid.

Mõned erivajadustega inimesed, kelle eest ma hoolitsen, võivad vanuse poolest  olla täiskasvanud, ent käituda kui väikelapsed. Mul on nüüd parem arusaam sellest emotsionaalsest dünaamikast. Soovitan soojalt isapuhkust kõikidele isadele. Vanem õpib sama palju kui laps ning lapsel saab tekkida võrdselt intensiivne side mõlema vanemaga.

 

Teresa La Marca näeb igaühes last

/it/file/teresa-la-marca-epaleTeresa la Marca EPALE

Teresa la Marca EPALE
Üle Teresa La Marca näo särab naeratus, kui ta kirjeldab oma kuueaastast poega Francescot.

Meil on väga õnnelik ja pingevaba poiss! Ma arvan, et ta oli ainus laps, kes ei nutnud, kui me ta esimest korda lasteaeda viisime.

Teresa La Marca (47) elab Itaalia linnas Napolis ja töötab õpetajana. Francesco oli aastane, kui läks esimest korda lasteaeda. Enne seda oli laps kaks kuud koos emaga kodune ning hilisemad kuud hoolitsesid lapse eest kodus isa ja vanaema. Ka Itaalias on aina populaarsem isapuhkus, ent täielikult tasustatud lapsehoolduspuhkus kestab vaid mõned päevad.

Pean tunnistama, et naisena olin lapsehoolduspuhkusel olles mures oma töö pärast.

Kui jätta tööhõivemured kõrvale, on Teresa arvates emapuhkus täidetud pisikeste, ent tähtsate momentidega: ema-beebi joogahetked, üheskoos taimede eest hoolitsemine ja mereäärsed jalutuskäigud. Ja Mozart.

Me kuulasime Mozartit väga palju! Usun, et see parandab kognitiivseid võimeid. Mängisin Mozartit lapsele juba raseduse ajal.

Teresa puhul on lapsehoolduspuhkuse ja lapsevanema teekond tervikuna osutunud õpikogemuseks. Teresa töötab erivajadustega lastega, nii et tööks vajalikud planeerimisoskused, ajajuhtimise oskus ja lihtsalt asjade lõpule viimine on identsed kodus vajaminevate oskustega. Teresa jaoks defineerivad lapsevanemaks olemist siiski pehmed oskused. 

Francesco on õpetanud mulle aktiivset kuulamist ja tundlikku suhtumist teiste vajadustesse. Ma arvan, et olen tööl suutnud luua oma õpilastega kiiresti head suhted, sest nad tunnetavad minus seda avatust. Justnagu näeksin last igaühuses. Ka täiskasvanute sisemist last - ta on meis kõigis!

Kas informaalset õpet lapsehoolduspuhkusel olles saaks valideerida?

Euroopa Liit julgustab liikmesriike looma mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise korda, näiteks läbi  Nõukogu 2012 soovituste  

Kui ülaltoodud artiklist Ruth, Mikko ja Teresa sooviksid registreerida oma lapsehoolduspuhkust kui ametlikku õpikogemust, millised peaksid olema nende järgnevad sammud?

Odd BjØrn Ure on hariduse- ja tööorganisatsioonide konsultant ja sõltumatu uurija. Valideerimine  on üks tema teemadest.

Odd BjØrn Ure: "Isik, kes soovib kinnitada ametlikult lapsehoolduspuhkuse ajal omandatud kogemused, peaks kõigepealt küsima, millise haridustaseme suunal ta tahaks need kogemused valideerida. Sõltuvalt vastusest tuleks ühendust võtta vastava hariduse pakkujaga. Kuid pidage meeles, et õppijad võivad vajada nõustamist enne selle otsuse tegemist. Tavaliselt on see parim lahendus juhul, kui puudub konkreetne kava vanemapuhkuse jooksul saadud kogemuste valideerimiseks. Ma pole ühegi sellise kavaga kokku puutunud.

Olen teadlik, et mõned koolid võimaldavad õppijal kasutada sisseastumiseks vanemlikke kogemusi (kuid üldjuhul mitte haridusprogrammi lühendamiseks). Samas kehtib see eelkõige programmide kohta, kus nimetatud kogemusi peetakse eriti oluliseks kutsetegevuse jaoks."

EPALE: Kas Euroopa tasandil on olemas informaalse õppe ratifitseerimise süstematiseeritud kava?'

Ure: „Kõrghariduse ECTS ainepunktide ülekandesüsteemiga võrreldev informaalse õppe süsteem puudub. Ent iga riik on oma ratifitseerimise tavasid süstemaatiliselt klassifitseerinud. Euroopa andmekogu sissevaade mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta näitab seda väga hästi“

EPALE: Kuidas võtaksite kokku arutelu valideerimise üle, mis toimub akadeemilises ja ekspertide kogukonnas? 

Ure: "Valideerimise valdkonnas on oluline küsimus, kuidas hinnata immigrantide, eriti 2015. aastal ja hiljem Euroopasse saabununute dokumenteerimata pädevusi.'

Kitsamates ringkondades on käimas arutelu, kuidas siduda mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimine riiklike kvalifikatsiooniraamistikega ning ELi poliitikavahenditega üldiselt. Näiteks võib lapsehoolduspuhkusel saadud kogemused lisada isiku Europassi CV-sse. Siiski jääb ebaselgeks, kuidas liikuda sellest esimesest sammust edasi näiteks vanemate kogemuste automaatse lisamiseni diplomisse.

 

Veel lugemist

Laste eest hoolitsemine Euroopas  (Euroopa Komisjon, 2014). Uurimus lapsehoolduse ja vanemapuhkuse Euroopas toimivuse kohta


Markus Palmen  on vabakutseline ajakirjanik, kirjanik ja audiovisuaalse materjali produtsent. Alates 2017. aasta augustist on ta olnud EPALE poliitika temaatiline koordinaator. Markus oli kaheksa aastat European Lifelong Learning Magazine’i toimetaja ja peatoimetaja.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn