chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - Elektroniczna platforma na rzecz uczenia się dorosłych w Europie

Blog

EPALE LongReads: Kultuuripärand tegutseb aktiivselt täiskasvanuhariduse jaoks ja vice versa

02/02/2018
by Henrik Zipsane
Tungumál: ET
Document available also in: EN LT HU PL GA NL

/is/file/ostersund-museum-housing-refugees-1Ostersund Museum Housing for Refugees

Ostersund Museum Housing for Refugees

 

Dr Henrik Zipsane jagab meiega märkimismisväärset lugu sellest, kuidas tema sihtasutus otsustas teha ühest Rootsi vabaõhumuuseumist kodu pagulastele ja abi vajavatele inimestele, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust.

Jamtli Sihtasutuse alluvuses tegutseb suhteliselt suur muuseum Kesk-Rootsis Östersundis Jämtland-Härjedaleni maakonnas, umbes 600 km Stockholmist põhja poole. Meie muuseum, mis asutati 1912, mängib olulist rolli kohalike elanike regionaalse ja riikliku idntiteedi kujundamisel ja ümberkujundamisel.

Kahjuks esineb selles piirkonnas palju ksenofoobiajuhtumeid. Enamik pagulasi ja sisserändajaid eelistavad end sisse seada Lõuna-Rootsis – Jämtland-Härjedalis on mitteeurooplastest sisserändajaid vaid 12%, samas kui riigi keskmine on 22%; sellegipoolest on olnud palju vastasseisujuhtumeid kohalike asukate ja saamlaste vahel, kes on Kesk- ja Põhja-Rootsi põlisrahvas. Lisaks sellele on antud piirkonnas elavatel inimestel madalaim haridustase kogu riigis. 

Jamtli Sihtasutuse juhatus jõudis järeldusele, et me peaks teenindama kõiki Jämtland-Härjedaleni elanikke ning kui me tahame kaasa aidata inimeste ühtekuuluvusele, tuleb meil hoolikalt läbi mõelda, kuidas me oma muuseumi esindame ja seda üldsusele esitleme.

Aastal 2015 selgus, et koguni Põhja-Rootsis on suurel hulgal pagulastel raskusi eluaseme leidmisega – ja seetõttu otsustaski Jamtli Sihtasutuse juhatus otsida võimalusi odavate, kuid kvaliteetsete majade ehitamiseks muuseumi territoriumile abi vajavate inimeste jaoks. Detsembris 2015 sai juhatus selleks loa ja väikese küla ehitamine muuseumi aladele võis alata. Külla planeeriti üheksa 54 m2 maja ja kaheksa 26 m2 maja. Me nimetasime seda ettevõtmist Jamtli uue küla algatuseks. Kõik majad, mille juurde kuuluvad ka väikesed aiad ja kõrvalhooned, on valmis veebruariks 2018. 

/is/file/ostersund-museum-housing-refugeesOstersund Museum Housing for Refugees

Ostersund Museum Housing for Refugees

Me teeme tihedat koostööd Östersundi kohaliku omavalitsusega ja munitsipaalse elamuettevõttega. Me arvestame sellega, et umbes 60-70% üürnikest saavad olema pagulased Iraagist, Süüriast, Afganistanist, samuti mõnedest Põhja-Aafrika riikidest. Kui kõik on valmis, peaks muuseumi territooriumil elama 50-60 inimese ringis. Kui oleme muretsenud inimestele eluasemed, siis järgmise sammuna hoolitseme selle eest, neil oleks seal turvaline ja nad saaksid positiivseid kogemusi. Kolmandaks sammuks saab olema see, et kutsume üürnikke üles jätma muuseumile omapoolse positiivse jälje.

Selle algatuse jaoks on meil kolm põhjust:

  1. Me tahame aidata oma piirkonna inimesi ja noori peresid, kes vajavad abi eluaseme leidmisel. 
  2. Me tahame muuta oma muuseumi multikultuursemaks uute kogumike, dokumentide, väljapanekute ja programmide näol.
  3. Me arvame ja loodame, et pikemas perspektiivis aitab see algatus muuta muuseumi atraktiivseks kõigi meie regioonis elavate inimeste jaoks, mitte ainult traditsioonilise Rootsi taustaga inimeste jaoks.

Jamtli uue küla algatust võib vaadelda kui õppeprotsessi. Me kasutame oma initsiatiivi raamistiku jaoks elukestva õppe väljavaadet, et kujundada, innustada ja edendada kodanikuaktiivsust. Parasjagu käimas olevate arutelude käigus teemal  elukestva õppe põhipädevuste kontseptsiooni läbivaatamine tutvustasid meie kolleegid Euroopa täiskasvanuhariduse assotsiatsioonist (EAEA) järgmisi näiteid:  

 

Raamistik pakub võimalust määratleda selliseid pädevusi, mida inimesed vajavad oma elu iseseisvaks korraldamiseks ning järjest keerulisemaks muutuvate ühiskondade ja töötingimustega seotud väljakutsetega toimetulekuks. Me usume, et raamistik peaks põhinema samadel printsiipidel, mis määratlevad Euroopa lähenemisviisi pädevustele:

  • humanistlike lähenemisviiside järgimine;
  • sotsiaalse kaasatuse ja ühtekuuluvuse prioriteetideks seadmine;
  • demokraatlike ühiskondade võimaldamine;
  • jätkusuutlike elude ja ühiskodade edendamine ning
  • avatud mõtteviisiga kogukondade toetamine.

/is/file/ostersund-museum-housing-refugees-0Ostersund Museum Housing for Refugees

Ostersund Museum Housing for Refugees

Jamtli uue küla algatuselt oodatakse just selliste euroopalike õppetavade vaimus töötamist. Meie eesmärgiks on luua „kultuuridevaheline leping“ üürnike, personali ja muuseumikülastajate vahel. Me peame siin silmas kokkulepet, mille alusel järgitakse rida suhteliselt lihtsaid põhimõtteid, et luua ja toetada häid ja produktiivseid suhteid.  Need põhimõtted on järgmised:

  • Üürnikega tegeldes kasvab ja areneb personal nii üksikisikute kui rühma tasandil. 
  • Muuseumiga tegeldes kasvavad ja arenevad üürnikud nii üksikisikute kui rühma tasandil.
  • Personal ja üürnikud kasvavad ja arenevad koos, kui nad üksteist toetavad ja mõistavad, kuidas kahe rühma vaheline koostöö aitab külastajatel tunda end teretulnuna, mis omakorda aitab rahaliselt kaasa kõigi jaoks kasulikule edasisele arengule.

Need põhimõtted võivad kõlada üsna lihtsate ja enesestmõistetavatena, kuid meie oleme otsustanud mitte pidada nende teostumist isenesestmõstetavuseks. Need põhimõtted on sihtasutuse juhtkonna poolt esitatud ettepanekud – selles ei osalenud ühtki nende põhimõtete realiseerumise protsessi kaasatavat osapoolt. Seega peegeldavad need põhimõtted sihtasutuse eesmärke ja protsessi käigus võib neid veidi muuda või edasi arendada nii, et need oleksid vastuvõetavad nii üürnikele, personalile kui külastajatele.

Meie poolt juhitav muuseum on väga populaarne ja tal on pikk ajalugu piirkonna kohtumispaigana. Me leiame, et see seda olukorda tuleks säilitada ka edaspidi; nüüdsel globaliseerumise ajastul on see võimalik ainult juhul, kui me väidame, et igaühel on õigus luua ja jätta endast maha oma pärand. Selle väite elluviimine on väljakutse, mille ületamiseks peavad traditsioonid, pärandialased pädevused ja täiskasvanuharidus töötama käsikäes. Mina olen kindel, et üheskoos tegutsedes see meil ka õnnestub.


Dr Henrik Zipsane on Rootsi päritolu organisatsiooni Jamtli sihtasutuse tegevdirektor ning Pärandiõppe ja loovuse Põhjamaade keskuse kaasasutaja. Keskus on teadus- ja arendustöö organisatsioon, mis tegeleb kultuuripärandipõhise õppe organiseerimisega. Zipsane on Linköpingi Ülikooli külalisprofessor pärandiõppe ja regionaalse arengu osakonnas ning aastal 2017 nimetati ta Euroopa Komisjoni poolt kultuuri ja täiskasvanuhariduse eksperdiks. Alates 2012 on Dr Zipsane Euroopa kultuuriekspertide võrgustiku liige ja alates 2014 Euroopa Muuseumiakadeemia ekspert.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

Displaying 1 - 2 of 2
  • Brian Caul's picture
    Your project is very heartening and progressive. As we know, the notions of "culture" and "heritage" are often captured by populist political regimes to legitimize and maintain their power and control. In the process, social history can be mythologized and distorted to fabricate a vision of an ideal state, often inward-looking and xenophobic. Therefore I love your expression, "the right to produce heritage belongs to everyone". This is such an important issue in both parts of the island of Ireland, where, thankfully, diversity is increasing. We could learn a great deal from your project. Thank you for sharing.   
  • temel kahraman's picture
    ı would like to congratulate you for your great work...