European Commission logo
Búa til notendanafn
Blog
Blog

Monika Blagi: Mine oma mugavustsoonist välja!

Artikli autor Monika Blagi on Tallinna ülikooli andragoogika eriala 2. kursuse üliõpilane. Talle meeldib väga lugeda enesearengut käsitlevaid raamatuid, mis andsid talle ka idee ja soovi seda artiklit kirjutada. Tänu sellistele raamatutele tunneb ta inimesi paremini ja tahab neid alati nõuga aidata.

Artikli autor Monika Blagi on Tallinna ülikooli andragoogika eriala 2. kursuse üliõpilane. Talle meeldib väga lugeda enesearengut käsitlevaid raamatuid, mis andsid talle ka idee ja soovi seda artiklit kirjutada. Tänu sellistele raamatutele tunneb ta inimesi paremini ja tahab neid alati nõuga aidata. 

Foto: Dmitry Ratushny, Unsplash

Igaüks meist on vähemalt korra elus mõelnud, kuidas midagi paremaks muuta. Kuid sageli kui saabub aeg tegutseda, seisame silmitsi paljude hirmude ja pettekujutelmadega, mis sunnib meid kõike jätma nii, nagu see on. Kas olete kunagi märganud, kui keeruline on inimeste jaoks oma harjumustest loobuda? Paljud kardavad oma elu muuta ja ütlevad küll kogu aeg näiteks, et neile ei meeldi seda tööd teha, aga jätkavad ikkagi töötamist samas ettevõttes. Kõike seda võiks nimetada kartuseks oma mugavustsoonist välja minna.

Ameerika kirjanik Neale Walsch ütles kunagi, et elu algab teie mugavustsooni lõpust ja mina olen selle väitega täiesti nõus. Mugavustsoonis viibimine on psühholoogiline seisund, mis on põhjendatud stabiilsuse- ja kindlustunnega. Mugavustsoonis tunneb inimene end turvaliselt ja lõõgastunult. Kahjuks on inimestel, kes on teatud rutiiniga harjunud, oma mugavustsoonist väljumine väga keeruline. Igasugused muutused ühiskonnas, tööl või kodus on neile võõrad. Nad ei taha midagi muuta, sest aja jooksul on nad muutunud oma harjumuste pantvangideks. Mõned nendest ei ole tegelikult oma eluga rahul ja siis seisavad nad sageli valiku ees – kas minna oma mugavustsoonist välja või loobuda sellest ideest. Need, kes on julgemad, võtavad end tihti kokku ja tegutsevad ning astuvad samme, mida nad poleks varem julgenud teha. Need, kes ei usu endasse ja kellel on madal enesehinnang, ei muuda oma elu tavaliselt kuidagi, sest kardavad läbikukkumist. Ka mugavustsoonist väljunud inimesi võib tabada ebaõnn, aga need inimesed õpivad sellest positiivsest kogemusest, sest nad õpivad oma vigadest. See aitab neil tulevikus leida uusi viise probleemide lahendamiseks ja võimalike riskide hindamiseks.

Miks üldse mugavustsoonist välja murda, kui selles viibimine on nii meeldiv? Kui inimene viibib pikka aega mugavustsoonis ega pinguta, et sellest lahkuda ja enda piire laiendada, siis tema areng peatub. Pidevaks arenguks peame andma endale väikese stressilaengu, seadma uued ülesanded või võtma vastu väljakutseid väliskeskkonnast. Oma mugavustsoonist väljumise kõige olulisem tingimus on mõistmine. Mõistmine, et oleme saanud oma harjumuste pantvangideks. Mugavustsooni ja tugeva stressitsooni vahel asub kasvutsoon. Just seal toimub maksimaalne areng ja tootlikkuse kasv. Selleks, et oma mugavustsoonist välja minna, on vaja kogu aeg harjutada. Mida sagedamini inimene harjutab, seda kiiremini lahkub ta oma “mugavustsoonist” ja siseneb “kasvutsooni”.

Selleks, et mõista, kuidas saab oma mugavustsoonist välja minna, koostage enda jaoks skeem (vt joonis 1). Sellel skeemil on kolm osa: mugavustsoon, kasvutsoon ja stressitsoon. Mugavustsooni alla kuuluvad kõik tegevused, mis on teile juba tuttavad (tööülesanded, harjumused, kombed jne) ehk see, mis iseloomustab teie tavalist elu. Kasvutsooni kirjutage need uued tegevused, mida te pole veel proovinud, kuid tahaksite ette võtta (nt hommikune tervisejooks, meditatsioon, loogilised tehted vms). Need ülesanded on teile huvitavad, nõuavad rakendamist ja võivad tuua uusi teadmisi. Stressitsooni pange kirja toimingud, milleks te pole veel psühholoogiliselt valmis. Näiteks, esinemine publiku ees, pikad reisid üksinda jne. Sellest skeemist saab teie lähituleviku tegevuskava. Pärast plaani koostamist saate jätkata tegevust "kasvutsooni" piirkonnast.

Joonis 1. Skeemi näide.

 

Regulaarselt pingutades, sisenedes “kasvutsooni” ja tagasi “mugavustsooni”, aitame venitada oma “mugavustsooni”, mis tähendab, et muutume paindlikumaks ja avatumaks väliskeskkonna uutele väljakutsetele. Aegamööda saab kasvutsoonist jälle mugavustsoon ja siis saab end taas edasi arendada. Samuti märkate, kui lihtne on järgmisel korral uutest raskustest üle saada. Ehk siis proovige julgesti ja minge oma mugavustsoonist välja!

---

Artikkel on esmakordselt ilmunud 2020. aasta kevadel Tallinna ülikooli andragoogikatudengite veebilehel ainekursuse "Esitlus- ja aruteluoskused" kursusetööna ja täiendatud ning toimetatud 2021. veebruaris.

 

 

Login (3)

Athugasemdir

Monika olete huvitavalt ja lihtsalt lähenenud sellele teemale. Tänan artikli eest. Inimesed, väidetavalt isegi u 70% vihkavad või ei tee rõõmuga oma tänast tööd. Miks?  Meil on harjumus/lootus, tehes nii nagu olen teinud juba väga pikka aega, ei muutu me elu! Tegelikult muutub elukeskkond iga päev ja sellega seoses ka elu. Inimesed mõtlevad ennast säästvalt, seda teeb nendega nende aju. Kõik mis on ohtlik või kahtlane lükatakse enamasti kõrvale. Me õpetame ka oma lapsi samamoodi ja programeerime nad enne täisealiseks saamist juba vagurateks ja kuulekateks. Miks? Sest nii meid on õpetatud meie vanemate poolt. Väike osa (nimetame neid Vähesed Julged) on neid, kellel on ka seatud eesmärgid mitte ainult unistused ning nüüd oleneb kui palju või vähe meid meie keskkond segab/toetab nende eesmärkide saamise teel. Veel julgemad eemalduvad segavast keskkonnast, et lükata edasi oma mugavustsooni piire ja õrnalt kompida tegelikke piire. Selleks vajatakse tihti õpetajat, juhendajat või lihtsalt hea sõbra abi, kes aitaks või vahel lihtsalt ära kuulaks. Need Vähesed Julged peavad olema väga kriitilise mõtlemisega, sest tänases Eestis on tekkinud ka grupp inimesi, kes nimetavad end "eduõpetaja" "rich life coach" või "supermentor" vms. Nad müüvad oma potensiaalsetele klientidele/ohvritele "Kõikide unistuste täitumist". Tegelikult täidavad nad vaid oma majanduslikud eesmärgid. Hetkel ei julge kohe isegi öelda, kas inimeste mõjustamine on neil pahatahtlik ehk teadlik või siiski tõesti "lihtsalt kukub nii pidevalt välja" et ise rikastuvad ning abistatavale jäävad tühjad pihud.  Läbikukkujaid võtavad sõbrad/pere vastu tihti parastades: "Me ju ütlesime sulle, et see pole meie jaoks. Sa ei saa hakkama! " Tulemuseks ongi vagurad ja kuulekad töömesilased, kes hoiatavad nüüd omakorda oma lapsi ja sõpru: "Sa ei saa hakkama! "  Soovitan kõigile Vähestele Julgetele enne oma piiride kompamist lugeda Robert B. Cialdini raamatut "Mõjustamise psühholoogia".  
Login (0)

Ma väga tänan teema käsitlemise eest, sest see on ka minu jaoks üks olulisemaid teemasid, millest inimene peab teadlik olema.
Tänapäeval on suuresti mugavustsoon üks lihtsamaid valikuid, kuna seal on n-ö soe ja pehme olla. Koroonakriis on aga meid kõiki sundinud mugavusstoonist välja astuma ja sellega paratamatult hakkama saama, näiteks, kes on kaotanud töö või kes on pidanud täiesti uuesti alustama oma teekonda täiesti teisel erialal. Võin öelda, et see on ka samas üks hea samm, kuna hakatakse teistmoodi maailma nägema ning paremate tingimuste nimel rohkem tööd tegema.. samas ei saa ka unustada fakti, et kahjuks on ka vastupidi - inimesed ei oska enam elurütmi tagasi saada. Üldiselt näitab see seda, milliseid valikuid inimesed teevad.  
Minu jaoks on mugavustsoonist välja astumine inimese enda valik. Kas ma valin endale uue raja, uued oskused või annan alla ning olen soojas ja pehmes mugavustsoonis? Kõige olulisem on mõista, miks ma mida teen ja kuidas see aitab mind tulevikus edasi! Tooksin siinkohal välja ühe toreda mugavustsooni mullid, kus on väiksem ring "Your comfort zone" ning suurem ring "where the magic happens". (http://www.forastateofhappiness.com/tag/comfort-zone/, 28.03.2021). Millise mulli valid sina? 
Login (0)

Users have already commented on this article

Login or Sign up to join the conversation.

Want to write a blog post ?

Don't hesitate to do so! Click the link below and start posting a new article!

Nýjustu umræður

Virk samfélagsleg þátttaka á efri árum og nám þvert á kynslóðir

Þegar litið er til lýðfræðilegra breytinga (demographic change) í Evrópu kemur í ljós að hlutfall eldra fólks í öllum Evrópusambandslöndunum er hátt og fer hækkandi. Þess vegna er afar áríðandi að boðið sé upp á hágæða námsefni, sem sniðið er að þörfum eldra fólks og að fólkið sjálft sé haft með í stefnumótun í símenntun og virkri þátttöku í samfélaginu. 

Meira