chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE - A felnőttkori tanulás elektronikus európai platformja

Forrás

Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: METALLI- JA MASINATÖÖSTUS

Nyelv: ET

Megosztotta Katre Savi

Metalli- ja masinatööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos (OSKA) koostati 2016. aastal. 

Eestis tegutseb üle 2000 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte. Valdkonna suurimaks haruks on metallitööstus, mis on tootmismahult toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Masinaehitus on samas üks Eesti olulisematest majanduse kasvuvaldkondadest ning enamuse sektori müügist moodustab eksport. Eesti siseturg on tähtsam masinate ja seadmete remondis ja paigalduses ning metalltoodete tootmises.

Metalli- ja masinatööstus (MMT) on üks juhtivaid töötleva tööstuse valdkondi, kus on hõivatud ligi kolmandik tööstussektori ja ca 6% kogu töötajaskonnast riigis. MMT valdkonnas on kokku hõivatud veidi üle 35 000 inimese (arvestatud aastate 2012–2014 keskmisena), neist umbes 56% masina- ja 44% metallitööstuse harus. Masinatööstuse harusse kuuluvatest tegevusaladest suurima hõivega on transpordivahendite ja elektriseadmete tootmine ning seadmete remont ja paigaldus.

Täienduskoolitus

Valdkonnas on potentsiaali põhikutsealade vaheliseks liikumiseks ja tehnoloogia areng tingib täiendusõppe vajaduse mitmetel põhikutsealadel. Esmajärjekorras on vaja suurendada täiendus- ja ümberõppe pakkumist keevitusrobotite operaatorite ja APJ-pinkide seadistajate kutsealadele. MMT valdkonnas oleks programmi PRÕM tingimuste kohandamisel ruumi õpipoisiõppe vormis õppeks viimistlejatele, koostelukkseppadele ja lihtsamate tootmisseadmete operaatoritele. MMT valdkonnas tehnoloogia arengu tõttu vabanevale tööjõule on üheks tööturule jäämise võimaluseks põhikutseala vahetus ümber- või täiendusõppe läbimisel – nt mehaanikud ja lukksepad võiks ekspertide hinnangul sobida hooldustehnikuteks ja mehhatroonikuteks; konventsionaalsete metallitöö pinkide operaatorid APJ-pinkide operaatoriteks, keevitajad keevitusrobotite operaatoriteks.

Läbivalt on täiendus- ja ümberõppes osalemiseks vaja parandada metalli- ja masinatööstuse töötajate IKT-alaseid teadmisi, et suurendada töötajate valmisolekut ja võimekust õppida ümber nn nutikamate seadmetega töötama.

Arvestades ekspertide nimetatud praktikajuhendajate ja kutseõpetajate puudust MMT valdkonnas, näevad nad ühe võimalusena pedagoogika-alast täienduskoolitust, mis võimaldab vanematel, suure erialase kogemusega töötajatel spetsialiseeruda eelmainitud funktsioonide täitmisele. MMTs on oluline valdkonnaspetsiifilise ettevalmistuse olemasolu ning teistest valdkondadest on ekspertide hinnangul võimalik leida koostelukkseppi ja viimistlejaid, kes läbivad väljaõppe ettevõtetes kohapeal. Teistele põhikutsealadele ilma erialase hariduseta sisenemist võimalikuks ei peeta. Valdkonna riiklikku prioriteetsust ja üldist demograafilist olukorda arvestades leiavad eksperdid, et rohkem tähelepanu on vaja pöörata täiendus- ja ümberõppe korraldamisele lähtuvalt valdkonna ettevõtete vajadustest, sh vähendada nn traditsiooniliste tehnoloogiate (konventsionaalsed tööpingid, käsikeevitus) alast täienduskoolituse pakkumist ja suurendada tehnoloogiliselt keerulisemate oskuste (APJ-pinkide ja robotite opereerimine/seadistamine) õpetamist. Rohkem tähelepanu on vaja pöörata täiendus- ja ümberõppe korraldamisele lähtuvalt valdkonna ettevõtete vajadustest, sh vähendada nn traditsiooniliste tehnoloogiate alast täienduskoolituse pakkumist ja suurendada tehnoloogiliselt keerulisemate oskuste õpetamist.

--

Uuringu olulisemate tulemuste, lühiaruande, tervikteksti ja infograafikaga, samuti ka tulevikutrendide ja teiste valdkondade uuringute tulemustel sõnastatud täienduskoolituse vajadustega tutvu Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA kodulehel

Forrásszerző(k): 
Terje Kaelep, Anneli Leemet SA Kutsekoda
Közzététel dátuma:
kedd, 17 január, 2017
A dokumentum nyelve
Forrástípus: 
Nemzeti és európai szakpolitika
Ország:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn Share on email